1995: 69). Bataille leiab, et inimühiskond on jäänud alaealiseks: ta tunnistavat küll oma õigust ratsionaalselt omandada, säili-tada või tarbida, kuid välistab "mittetootliku kulutuse printsiibi" (Bataille 1995: 69). Bataille arvates pole inimese tegevus täielikult taandatav tootmise ja säilitamise protsessidele ning jagab tarbimise kahte ossa: esimese osa moodustab hädavajalik miinimum, et säilitada antud ühiskonnas indiviidide elu ja jätkata tootmistegevust, teise osa mittetootlikuks nimetatavad kulutused aktiviteedid, mis vähemasti primitiivseis tingimusis on iseenese eesmärgiks: "luksus, leinad, sõjad, kultused, uhkete monumentide ehitamine, mängud, vaatemängud, kunstid, perversne (st genitaalsest eesmärgipärasusest eemaldunud) seksuaalne tegevus" (Bataille 1995: 70). Just viimaste, mittetootlike vormide jaoks reserveerib Bataille "kulutuse" nimetuse, välistades tarbimisviisid, mis on ainult tootmise vaheastmeks. Ta vastandab kao
süsteemis loodavas logistilises ahelas erinevate lülide teenuste kogumaksumuse optimeerimine n C = c i > opt (min) i = 1 Iga lüli kulutused Protsessi aja optimeerimine Selle all mõistetakse logistilise objekti, eeskätt kaubavoo või selle osa logistilise kanali või ahela läbimiseks kulutatud aja optimeerimist. Ahela läbimiseks kuluvat aega võib jagada: tehnoloogiliseks ajaks t tehn ja mittetootlikuks ajaks t mittetootlik e ajakadudeks. Logistika eesmärk on eelkõige minimiseerida ajakadu: t mt min (opt) ehk kogu ahela kohta n (t tehn i + t mt ) opt (min) i = 1 kus n on logistilise ahela lülide/ elementide arv Seotud kapitali optimeerimine Üks võimalus seotud kapitali vähendamiseks on koopereerimine ja allhangete osatähtsuse tõstmine. Miks peaks kasutama allhankijaid oma toodangu asemel?
neljandal jaekaubandus. Seega loobus Smith aristotellikust majanduse jaotamisest oikonoomiaks ja krematistikaks. Smith vaatles kaubandust kui kasumi allikat paralleelselt põllumajanduse ja tööstusega, tegemata põhimõttelist vahet tootmisel ja ringlusel. Smith nõudis tootliku töö osatähtsuse suurendamist ning mittetootliku töö osa vähendamist. Seejuures hindas Smith tööd tootlikuks või mittetootlikuks sõltuvalt töö resultaadist. Tootlik on töö, mis: • toodab mingit kaupa, eset (tegevus mittemateriaalses tootmises on mittetootlik töö) või • loob kasumit, kapitali. Oma otseses rünnakus merkantilismi vastu leidis Smith, et valitsus ei tohiks sekkuda rahvusvahelisse kaubandusse. Vastavalt nn absoluutse eelise seadusele, peaksid rahvad nagu ka indiviidid või perekonnad spetsialiseeruma, tootes kaupu, mille suhtes neil on eelis ja vahetama neid kaupade vastu, mille tootmises
annaabi.ee 
