o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o Tuumarelvad- tehakse võimsaks termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Ajalugu o 1945.aastal testiti New Mexico kõrbes esimest korda tuumapommi. o Praegu omavad tuumapommi Prantsusmaa,USA,UK,Iisrael,Venemaa,Hiina,Pa- kistan,India ja Põhja-Korea. o Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad. o 2005.aasta seisuga on Maal kokku 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. o 1970.aastal võeti vastu tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Kahjustavad mõjud o Valguskiirgus o Lööklaine o
varem toimunud staatiliste elektrilahendustega. ESD-kaitseks kasutatakse ainult staatilist elektrit hajutavaid ja vähesel määral tekitavaid materjale. Rahvasuus ja reklaamides nimetatakse selliseid materjale antistaatilisteks. See sõna on tänaseks mõnevõrra aegunud. Rahvusvahelistes standardites ja kirjanduses on hakatud kasutama nimetust low charging, (nõrgalt laaduv, vähelaaduv). Põhjuseks on asjaolu, et antistaatilisi ehk staatilist elektrit mittetekitavaid materjale praktiliselt ei leidu. Kõikide materjalide hõõrdumisel tekivad staatilised elektrilaengud, küsimus võib olla ainult, millisel määral. Kõik töötajad, kes puutuvad kokku komponentidega, peavad olema randmepaela kaudu maandatud. Kõik tootmisaladel liikuvad inimesed peavad kandma ESD kitlit ja ESD jalatseid. Tootmises ja ladudes on ESD põrandad. EPA alal tohib kasutada vaid ESD märgistusega inventari. Liinidel on ESD ohtlikes kohtades paigaldatud ionisaatorid
kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.(wiki 1) 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed
Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ehitus
Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ülesehitus
annaabi.ee 
