Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduma kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis. PS § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.
Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust sõnastanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduda kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kaitse õiguse printsiip Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil
Rahvahääletus: §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament. Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea. Rahvahääletuse +/-: + Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu - Rahvahääletusel ei saa igasuguseid küsimusi küsida (võimalikke variante on järjest vähem, kuna saab olla vaid poolt või vastu)
annaabi.ee 
