176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad? • Tekkimine kinnistusraamatus Kinnisasjade ja nendega seotud õiguste korral vahetub õiguse omaja üldiselt harvemini kui vallasasjade juures. Õiguse tehingulise ülekandmise või seadmise tulemus omab asjaosaliste vara seisukohalt sageli aga olulist tähendust. Seda silmas pidades nõuab seadus õigusemuudatuse erilist nähtavakstegemist: asjaosaliste asjaõiguskokkuleppele peab lisanduma kinnistusraamatukanne(vt AÕS § 641). Ka mittetehingulise õigusemuudatuse toimumiseks on reeglina vaja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse (nt omandi üleminek sundenampakkumisel, vt TMS § 156, või sundvõõrandamisel,vt KASVS § 41 lg 1). • Tekkimine väljaspool kinnistusraamatut Teatud juhtudel võivad asjaõiguslikud muudatused tekkida ka seaduses nimetatud sündmuse saabumisel, seega väljaspool kinnistusraamatut. Neil juhtudel kujutab omaniku hilisem sissekandmine endast vaid kinnistusraamatu parandamist. Nii tekivad
176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad? · Tekkimine kinnistusraamatus Kinnisasjade ja nendega seotud õiguste korral vahetub õiguse omaja üldiselt harvemini kui vallasasjade juures. Õiguse tehingulise ülekandmise või seadmise tulemus omab asjaosaliste vara seisukohalt sageli aga olulist tähendust. Seda silmas pidades nõuab seadus õigusemuudatuse erilist nähtavakstegemist: asjaosaliste asjaõiguskokkuleppele peab lisanduma kinnistusraamatukanne(vt AÕS § 641). Ka mittetehingulise õigusemuudatuse toimumiseks on reeglina vaja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse (nt omandi üleminek sundenampakkumisel, vt TMS § 156, või sundvõõrandamisel,vt KASVS § 41 lg 1). · Tekkimine väljaspool kinnistusraamatut Teatud juhtudel võivad asjaõiguslikud muudatused tekkida ka seaduses nimetatud sündmuse saabumisel, seega väljaspool kinnistusraamatut. Neil juhtudel kujutab omaniku hilisem sissekandmine endast vaid kinnistusraamatu parandamist. Nii tekivad
AÕS § 95' lg 2 . Kolmanda isiku õigus ei lõppe kui omandaja ei ole omandi ülekandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne kui ta ei tea ega peagi teadma kolmanda isiku õigusest. AÕS § 95 ' lg 3 . Õigus , mis kuulub kolmandale isikule, kelle valduses asi on omandi üleandmise ajal, ei lõppe ka heauskse omandaja suhtes AÕS 95' lg 4. Muud omandamise viisid Mittetehinguline omandamine Vallasasja saab omandada ka mittetehinguliselt ehk ühepoolselt, seaduse alusel. Mittetehingulise omandamise liigid on loetletud järgneval allpool. Hõivamine Hõivamine on peremehetu asja oma valdusesse võtmine, eesmärgiga see asi omandada. Peremehetu asi on asi, mis ei ole kunagi olnud kellegi omandis, või millest omanik on loobunud. Omandist loobumine nõuab valdusest loobumist ja tahet omand ära anda. Valdusest loobumine on näiteks asja ära viskamine või meelega kuskile jätmine.
annaabi.ee 
