© 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io Iga juhtimisotsus, isegi otsuse mittelangetamine omab otsest ja kaudset mõju meid ümbritsevale objektiivsele reaalsusele. Juht on nagu programmeerija, kes oma otsustega loob reaalsust. Kui see talle ei meeldi, tuleb vaadata peeglisse ja midagi muuta. ! Juhtimisvigade anatoomia ! Mida me mõistame juhtimisvigade all? Juhtimisveaks võiks lugeda otsust või selle mittetegemist, mis viib ühe või mitme järgneva tagajärjeni: ! • soovitud eesmärki ei saavutata; • soovitud eesmärki ei saavutata õigeks ajaks; • soovitud eesmärki ei saavutata planeeritud ressursikuluga. ! Muidugi võiks siia lisada veel pika nimekirja juhtimisvigade taksonoomiast. Nii võib vaadelda juhtimisvigu, mille tulemusena ei saavutata seatud ambitsiooni, mille tagajärjel jäävad lahendamata
armastuse printsiip Budistid peaksid rakendama armastuse printsiipi nii mitmel eri viisil ja eluvaldkondades kui võimalik. Esimese käitumisjuhise järgimise loomulik tulemus on vegetaarne toitumine, keeldumine abordist, sellele kaasaaitamisest ja teiste õhutamisest abordile; keskkonnasõbralik käitumine, vastuseis mis tahes sõjavarustuse tootmisele jpm. See kõik ei tähenda, et esimesest juhisest kinnipidamine eeldab ainult teatud asjade tegemist või mittetegemist. Vägivallatus ja armastus on põhimõtted, mille rakendusvõimaluste arv ei oli piiratud. Kellegi käitumine pole nii oskuslik, et sellest printsiibist juhindumine ei võiks seda veelgi paremaks muuta. Varjupaika mineku kõige otsesema manifestatsiooni järgi on vägivallatuse ja armastuse potentsiaalid piiratud. 3.2 Teine käitumisjuhis heldemeelsuse printsiip Heldust või suuremeelsust on nimetatud budismi põhiväärtuseks. Andmine on vahetu moodus
palju muud. Seda kõike pidi naine tegema oma lapse hinge kaitsmiseks. Naise seisund oli madal ehk naine on loodud meest teenima. Kõik suhted allusid pojaliku lugupidamise seadusele ehk perre sooviti poegi, mitte tütreid. Mitmenaisepidamine oli enam kombeks rikastele. Naised, eriti rikastes peredes, elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse. Naudingukunst Hiina ühiskonnas Pärimuse järgi - kui Konfutsius oli saavutanud ülima tarkuse ja harituse, hakkas ta elama ''jõudeelu ehk mittetegemist''', mida samuti soovitas Laozi. Mõlema targa õpetused kujundasid hiina ülikute seas traditsiooni, mis ei hinnanud kõige kõrgemalt mitte teadmist, oskust ega isegi loomingut vaid lihtsalt tervist, rõõmsat elutunnetust, elamise nautimist. Hiina tark kummardas vaimsust kõige avatumas vormis: avanud oma südame olemise täiusele, nautis ta kogu olemise kulgu, suutes seda ka pisi- ja argiasjades. Hiinlane on rahulik oma vaesuses - mida vaesem on vaim, seda enam sinna mahuv;
annaabi.ee 
