õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma „õpilaste“-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees, 1993) 2.5. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis
Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma ,,õpilaste"-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees 1993 : 44-45). 3. KOKKUVÕTE Pärast referaadi koostamist sain Salvador Dalist väga palju uut ja põnevat teada. Dali oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Selles suhtes on ta võrreldav ainult Pablo Picassoga. Dali maalides sisaldub mingi eriline mõte, kuid piltidest on raske aru saada nagu ta ise väidab
"skisofreeniline" liin, mis läbib mitteperekondlikku joonist. Psühhoanalüüs kaldub idealismi. Materialistlik psühhoanalüüs viib iha tootmisse ja vastupidi, taandab tootmise ihaks. Psühhoos ei kuulu ei isa ega isegi isa nime juurde, ta laieneb kõigile ajaloo nimedele. Sotsiaal- ajaloolise välja investitsioon iha masinate poolt. Eristavad kahte tüüpi sotsiaalse välja investitsioone: -- huvi eelteadvuslikud investitsioonid (võivad olla revolutsioonilised) -- iha mitteteadvuslikud investitsioonid (fashistlikud) Ideoloogiaid ei ole olemas. Jean Baudrillard (1929) "Objektide süsteem"(1968) "Märgi poliitilise ökonoomia kriitikad"(1972) "Tootmise peegel"(1973) "Sümboolne vahetus ja surm"(1976) "Unustada Foucault"(1977) "Võrgutamine"(1979) "Simulaakrumid ja simulatsioon"(1981) "Kurjuse läbipaistvus /transparents/"(1989). Simulaakrum simulacrum lad.
· Kui psühhoanalüüsi peavoolu huvitab eeskätt indiviidi vastupanu kultuuri ,,ahistusele", siis kultuuripsühholoogiat pigem indiviidide erinevad sotsialiseerumise mehhanismid; kultuuripsühholoogia uurimisobjektiks on kultuur inimese kujundajana. · Alateadvuse mõiste sissetoomine inimese ja kultuurikäsitlusse oli omal ajal oluline. Tõdemus, et inimene ei ole ainult ratsionaalne olend, meie tegevuses on palju sellist, mida me pole võimelised teadvustama (mitteteadvuslikud protsessid) või mis ei allu ratsionaalsele seletusele (irratsionaalne käitumine); siiski ei maksa seda üle tähtsustada ja kogu inimkäitumise aluseks seada. Kultuuripsühholoogia eesmärgiks ei ole otsida indiviidi ja kultuuri suhetest represiivsust (nagu seda teeb psühhoanalüüs), ,,mina" nähakse dialoogivõimelise ja oma olemuselt sotsiaalsena. 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 2 · Psühhoanalüüsi koolkond kujundas oluliselt teadmist, et lapse arengus on
annaabi.ee 
