Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast.
KARL POPPER Sir Karl Raimund Popper oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist
Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmandaks tahan ma lugejaile tutvustada Karl Raimund Popperi induktivismi kriitikat. Selles
11 Kokkuvõte Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". 12
Tagasiside Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust. Küsimus 9 Karl Popperi arvates Vali üks: a. põhineb teaduslik teooria süstemaatilisel induktsioonil, mitteteaduslik aga juhuüldistustel b. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Õige vastus! c. eristab teadust mitteteadusest see, et teaduslik teadmine on tõestatud teadmine, mitteteaduse (näiteks astroloogia) väited on aga alusetud Tagasiside Õige vastus on: on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav. Küsimus 10 Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Õige vastus! b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust c. Teadmine, mis osutub tõeseks. Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine.
Tagasiside Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust. Küsimus 9 Karl Popperi arvates Vali üks: a. põhineb teaduslik teooria süstemaatilisel induktsioonil, mitteteaduslik aga juhuüldistustel b. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Õige vastus! c. eristab teadust mitteteadusest see, et teaduslik teadmine on tõestatud teadmine, mitteteaduse (näiteks astroloogia) väited on aga alusetud Tagasiside Õige vastus on: on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav. Küsimus 10 Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Õige vastus! b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust c. Teadmine, mis osutub tõeseks. Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine
annaabi.ee 
