Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitteteadlane" - 3 õppematerjali

Loogika konspekt 6-10
44
pdf

Loogika konspekt 6-10

Muutmine (S o ¬P): Mõned filosoofid ei ole mittekirjanikud. Ümberpööramine (P i S): Mõned kirjanikud on filosoofid. Vastandamine: Ei saa teostada! Transpositsioon: Ei saa teostada! 6.5. Ükski nõid ei ole teadlane. (Ilmutatud kujul: Mitte ükski nõid ei ole teadlane) See on üldeitav otsustus SeP. S ­ nõiad, P ­ teadlased. Muutmine (S a ¬P): Kõik nõiad on mitteteadlased. Ümberpööramine (P e S): Mitte ükski teadlane ei ole nõid. Vastandamine (¬P i S): Mõni mitteteadlane on nõid. (lim.) Transpositsioon (¬P o ¬S): Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (lim.) 6.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. (Ilmutatud kujul: Kõik hästilõppev on hea; ehk: Kõik hästilõppev[ad sündmused, nähtused jne.] on hea[d sündmused, nähtused jne]. See on üldjaatav otsustus SaP. S ­ hästilõppev[ ], P ­ hea[ ]. Muutmine (Se ¬P): Ükski hästilõppev[ ] ei ole mittehea; ehk: Mitte miski pole mittehea, mis hästi lõpeb.

Filosoofia → Loogika
389 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

☺ ) 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. See on osajaatav väide F– iK–, kus F– filosoof, K – kirjanik. Ü: K– i F–, Mõni kirjanik on filosoof. M: F– o (¬K)+, Mõni filosoof pole mittekirjanik. V: Ei saa teostada. T: Ei saa teostada. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. See on üldeitav väide N+ eT+, kus N – nõid, P – teadlane. Ü: T+ e N+, Ükski teadlane pole nõid. M: N+ a (¬T) –, Kõik nõiad on mitteteadlased. V: (¬T) – i N–, Mõni mitteteadlane on nõid. (Lim.) T: (¬T) – o(¬N)+, Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (Lim.) (VVT: Mõnigi neist, kes pole teadlane, ei ole nõiakunstist kaugel. ☺) 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik hästi lõppev on hea, rangemalt Kõik hästi lõppev[ad sündmused]27 on hea[d sündmused]. Tähistused: Ä – hästi lõppev [sündmus], E – hea [sündmus]; valem: Ä+ aE–. Ü: E– iÄ–, Mõni hea [sündmus] on hästi lõppev [sündmus]. (Lim.)

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

) 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. See on osajaatav väide F­ iK­, kus F­ filosoof, K ­ kirjanik. Ü: K­ i F­, Mõni kirjanik on filosoof. M: F­ o (¬K)+, Mõni filosoof pole mittekirjanik. V: Ei saa teostada. T: Ei saa teostada. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. See on üldeitav väide N+ eT+, kus N ­ nõid, P ­ teadlane. Ü: T+ e N+, Ükski teadlane pole nõid. M: N+ a (¬T) ­, Kõik nõiad on mitteteadlased. V: (¬T) ­ i N­, Mõni mitteteadlane on nõid. (Lim.) T: (¬T) ­ o(¬N)+, Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (Lim.) (VVT: Mõnigi neist, kes pole teadlane, ei ole nõiakunstist kaugel. ) 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik hästi lõppev on hea, rangemalt Kõik hästi lõppev[ad sündmused] 27 on hea[d sündmused]. Tähistused: Ä ­ hästi lõppev [sündmus], E ­ hea [sündmus]; valem: Ä+ aE­. Ü: E­ iĭ, Mõni hea [sündmus] on hästi lõppev [sündmus]. (Lim.)

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun