ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest lähtudes on võimalik seletada kõiki maailma nähtusi. Kogemus aitab mõistusel ainult avastada tõdesid iseendas. Ehk teisisõnu oli Decartes ratsionalist. Siin tekib aga minul seos Aristotelese üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast · Tark teab kõike, kuid üksikut teadmist tal pole. Seda mõistan nii, et teab palju üldist ehk tal on võimalik seletada lahti kõik maailma nähtused. Mittetargal, aga puudub selline võime. · Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat. Tajumine on aga kõikidel ühine ja see teebki targa (tunnetades raskesti tunnetavat) nii eristavaks mittetargast. Toon oma näite. Kui
inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama. Neljandaks, targemaks peetakse juhtivat mitte abistavat. Targale inimesele pole kohane korralduste saamine, vaid korralduste andmine, vastupidiselt mittetargale. II teema:
Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark inimene aga teab üksikasju, kuid ei tea nende põhjust, selles erinevus ongi. · Tark on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, nii et see on kerge ja selles ei ole mitte midagi targa. Mittetargad ei suuda või isegi ei taha raskesti tunnetavat tunnetama, nad otsivad lihtsat
teised tulenevad, aga samaoodi kogemustest(ratsionalism). Aristotelese sõnul on kogemus loonud kunsti, see tekib siis, kui inimesel tekib üldine arusaam asjadest läbi arvukate kogemuste see on tihedalt seotud samuti üldise ja üksiku mõistmise erinevusega ning seetõttu on kõik need teadmiste omandamise viisid omavahel seotud. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast? *Tark on see, kes teab kõike, niivõrd kui see on võimalik, kuid üksikuid teadmisi tal ei ole. Minu meelest on see keegi, kelle on palju üldisi teadmisi, kuid tal puuduvad kindlad faktilised teadmised. Mittetark on järelikult see isik, kelle on ainult olemas üksikud teadmised, aga ta ei tea kõikidest asjadest midagi, vaid omab mingeid üksikuid fakte. *Tark on see, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatatavat.
Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest. Empirismi puhul oleks esimeseks sammuks kogemus ning viimaseks kunst, ratsionalismis aga vastupidi. Esimeseks sammuks kunst ning viimaseks kogemus. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. 1)Tark teab põhjuseid, mitte tark ei tea. Näiteks mittetark teab, et tuli põletab aga ta ei tea miks see tuli põletab. 2) Tark teab kõike, niipalju kui on võimalik, aga üksikut teadmist tal ei ole. 3) Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, sellepärast kerge ei ole tark. 4) Tark omandab tarkusi iseenda ja tarkuse pärast, mittetark aga tarkuse saaduse pärast. 2