kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark inimene aga teab üksikasju, kuid ei tea nende põhjust, selles erinevus ongi. · Tark on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, nii et see on kerge ja selles ei ole mitte midagi targa. Mittetargad ei suuda või isegi ei taha raskesti tunnetavat tunnetama, nad otsivad lihtsat teed probleemi lahendamisel, sellega nad ei arene. · Tark igas teaduses on see, kes on põhjustes täpsem ja võimelisem seda õpetada. Mittetargad ei suuda oma teadmisi õigesti sõnastada ning teistele selgitada, nende sõnavara ning põhjuste teadmine on kehv. · Teadustest on targem see, mis on eelistatav iseenda pärast ja teadmise pärast, kui see,
taibatatavat. Kuna tajumine on kõikidele ühine, peab targal olema väga hea empaatia võime, et ka teisi mõista. Nimelt mittetark ei oma nn 6ndat meelt ja seega ei suuda mõista inimeste kerulisemaid probleeme. Samas on tark see, kes mõistab ka kõige kinnisemaid inimesi poole sõna pealt. *Peame targaks neid, kes teavad palju erinevatest teadustest ja on õppimisvõimelised. Minu meelest on ntud väite põhjal mittetargad need, kes ei ole õppimisvõimelised, ehk sisi neil puudub isegi soov ennast edasi arendada. Samamoodi puuduvad mittetargal teadmised erinevate teaduste vallas. *Me peame targaks ka seda, kes korraldusi jagab Nimelt on kõik juhid targad, sest targad ei pea korraldusi saama, vadi annavad neid edasi alluvatel. Järelikult on mittetargad ühiskonnas töötavad alluvad ehk siis kõik, eks ei ole iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid
Seega pole sellist objekti. Ja täpselt samuti on väär 6. (modifitseeritud) vahetulemus, et „on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja kes on väljaspool tarkade inimeste klassi“. See tähendab, niisuguse objekti olemasolu pole ikkagi veel postuleeritud. 7. sammu eeldus ei väida mingi objekti olemasolu, ja see samm ei sunni järeldusele olemasolu peale. Täpne oleks öelda, et me saame 7. sammu tuletisena ja 8. sammu eeldusena väita „kõik surematud on midagi muud kui mittetargad inimesed, kui surematud juhtuvad olemas olema.“ Alles 8. samm postuleerib tõepoolest, et „on olemas vähemalt üks olend, kes on väljaspool tarkade inimeste klassi ning on surematu.“ Siin teostatakse olemasolu import ja koos sellega tehakse ka olemasolu impordi viga. See viga jääb kehtima ka viimasele sammule. Kui püüda vältida olemasolu impordi viga, on 8. sammu järeldus on sõnastatav kujul: „kui
Seega pole sellist objekti. Ja täpselt samuti on väär 6. (modifitseeritud) vahetulemus, et ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on surematu ja kes on väljaspool tarkade inimeste klassi". See tähendab, niisuguse objekti olemasolu pole ikkagi veel postuleeritud. 7. sammu eeldus ei väida mingi objekti olemasolu, ja see samm ei sunni järeldusele olemasolu peale. Täpne oleks öelda, et me saame 7. sammu tuletisena ja 8. sammu eeldusena väita ,,kõik surematud on midagi muud kui mittetargad inimesed, kui surematud juhtuvad olemas olema." Alles 8. samm postuleerib tõepoolest, et ,,on olemas vähemalt üks olend, kes on väljaspool tarkade inimeste klassi ning on surematu." Siin teostatakse olemasolu import ja koos sellega tehakse ka olemasolu impordi viga. See viga jääb kehtima ka viimasele sammule. Kui püüda vältida olemasolu impordi viga, on 8. sammu järeldus on sõnastatav kujul: ,,kui
annaabi.ee 
