taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid • PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. • Polüaktiinhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. • Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB
tsellüloosisaadusi, biopolüetüleeni (PP), -polüpropüleeni (PP), -polüamiidi (PA) ja polüuretaani (PUR). [4] 7 8 Joonis 2. Bio polümeeride üldliigitus [4] Bioplastiku polümeere saab teha õige mitmest ainest ja enamasti toodetakse neid bakerite abil, harvem ka taimselt. Levinuimad on polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja polülaktaadid (PLA). PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. Hea variant on see, kui bakter sekreteerib polümeeri graanuleid väliskeskkonda, siis ei ole vaja leiutada mehhanismi selle rakkudest kättesaamiseks ja raku ruumala ei ole tootmisele nagu pudelikael. Üldiselt hakkavad bakterid PHA polümeere tootma kui süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu.
maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid kõik kasutusel olnud energiakandjad taastuvad, kuid puitu (taastub kännuvõsudest, asemele istutatud noortest puudest või looduslikul viisil), mis oli üheks kõige olulisemaks energiaallikaks, käsitati tavaliselt kui mitte-taastuvat. Ent viimast kahtesadat aastat on iseloomustanud mittetaastuvatest allikatest pärineva energia tarbimise suur ja pidev kasv. (Ponting, 1991) Juba tuhandeid aastaid on kasutatud masinate jõuallikana loomi. Tööstusrevolutsiooni algusega kaotati aga vajadus loomi kasutada ning näiteks kuni sisepõlemismootorite laialdase kasutuselevõtuni oli väga oluliseks transpordivahendiks hobune. Samuti kasutati loomi sõjaretkedel. Kuni viimase kahe sajandini moodustasidki peamise jõuallika inimesed koos loomadega.
Tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuste tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks,