vaja standardhälvet, mille sain funktsiooni STDEVP abil. Alpha on 1-β . Size on valimi suurus(50). Ülesanne 2 Hinnata mittesuitsetajate osakaalu üldkogumis (a) meeste seas, (b) naiste seas usaldusnivool 0,95. Kuna valimi maht jääb alla 30, siis kasutan Studenti jaotust (OpenOffices vastab F^-1 TINV funktsioon) β=0.95 α = (1 + β) / 2 (number) a studenti jaotuse kvantiilide puhul k* = n – 1 (degree_freedom Leian p* = k/n (kus k on mittesuitsetavate arv ja n koguarv) Naistel vahemik (59.2% ; 95.4%) Meestel vahemik (49.3% ; 86.5%) Ülesanne 3 Kas võib arvata, et meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed? Koostada hüpoteeside paar. Esitada teststatistik. Usaldusnivoo 0,95 juures leida kriitilised väärtused, kriitiline piirkond. Arvutada teststatistiku väärtus ja võtta vastus otsus. EX – meeste keskmine palk EY – naiste keskmine palk H0 – Meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed – EX = EY
rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk. Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate rasestumisvastaste tablettide kasutajate riskitegurid suurenevad järsult umbes 30 aasta vanuses. Suitsetav naine tekitab oma tervisele samasuguse ohu kui 10 aastat vanem mittesuitsetaja. Mittesuitsetavate naiste tervist, kes elavad kodus koos suitsetavate perekonnaliikmetega, varitseb nn passiivse suitsetamise oht. Eelkõige on neil naistel suurenenud risk kopsuvähi tekkeks. Selle kinnituseks on Jaapani teadlaste andmed, kus uuriti 14a jooksul 91 540 mittesuitsetavat ja 17 366 suitsetavat üle 40a ja vanemat naist. Selgus, et passiivne suitsetamine on naistel põhjuslikuks teguriks kopsuvähi arengus ja sellega on seletatav, miks paljudel mittesuitsetavatel naistel tekib kopsuvähk
ellkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi. - Kuna ema lõhustab alkoholi kiiremini, tuleb lootel vastu võtta ka ema pohmelli jääkained- atseetaldehüüd ja äädikhape. Suitsetamine Süsinikoksiid ehk vingugaas ja nikotiin satuvad nii ema kui ka loote verre. Sarnaselt alkoholiga on siingi selge seos suitsetatud sigarettide hulga ja kahjustuste ulatuse vahel. On tõestatud, et suitsetavad emad sünnitavad tihti enneaegseid beebisid. Nende lapsed kaaluvad vähem kui mittesuitsetavate emade beebid. Suitsetamise mahajätmine on kasulik nii rasedust silmas pidades kui ka naise tervisele üldiselt. On tõestatud, et suitsetavate vanemate lastel esineb ka rohkem allergiat ja ülemiste hingamisteede nakkusi nagu näiteks kurguhaigused, bronhiit, keskkõrvapõletik, kopsupõletik. Vingugaas vähendab veres olevat elutähtsat hapnikku seetõttu loode saab vähem hapnikku. Ravimid ja rasedus Emale manustatavad ravimid võivad mõjutada loote arengut!
Artikkel Postimehest: Liiklussaaste võib kahjustada inimese DNAd ning tõsta vähki haigestumise riski, kirjutab BBC.Taivani teadlased leidsid, et pidevalt autode heitgaase sisse hingavate maantee tollikioskite töötajate uriinis leidub suures koguses kemikaali 8-OHdG.Kõrgenenud 8-OHdG tase viitab DNA- kahjustustele, mis on põhjustatud suurenenud liiklussaastele allumisest, kinnitavad uurijad.Võrrelduna keskmise Taivani kontoritöötajaga leiti mittesuitsetavate teetollitöötajate uriinist antud ainet keskmiselt 90 protsenti enam.Uuritute vereproovidest avastati ka umbes 30 protsenti rohkem lämmastikoksiidi, mida seostatakse samuti liiklusreostuse tõttu tekkinud koekahjustustega.Teadlaste kinnitusel viitab avastus sellele, et liiklussaaste tõstab inimese organismis vabade radikaalide aktiivsust ning kahjustab seeläbi DNAd.Uurijate arvates on tervisele