mille tulemusena langeb vatsasisaldise pH, mille tagajärjel põhisööda (silo) söömus väheneb. Kui asendada tärklis struktuursete süsivesikutega nagu lõhustuv tselluloos ja hemitselluloos, mis fermenteeruvad aeglaselt, siis silo kuivaine söömuse langust ei tähedata. Kuna vatsamikroobide esmase energiaallikana on tärklis ja suhkrud aga hädavajalikud, siis peab söödaratsioon sisaldama optimaalses koguses nii struktuurseid kui ka mittestruktuurseid süsivesikuid. Ka rasvade (lipiidide) kontsentratsiooni tõstmine ratsioonis põhjustab sageli põhisööda söömuse vähenemist. Võrreldes veiste söödaratsioonis süsivesikute ja lipiidide kontsentratsiooni tõstmise negatiivse mõjuga silo söömusele ei ole erinevat päritolu proteiiniga seda täheldatud. Mõnede proteiiniallikate puhul on silo kuivaine söömus isegi suurenenud. Kvaliteetse silo puhul on
terminaalne järjestus UCAUC-3'. Ehkki reoviiruste genoomi äärmised terminaalsed järjestused ei ole teineteise suhtes inverteeritud, moodustavad reoviiruse mRNAd (positiivsed ahelad) tänu 5'- ja 3'-otsade läheduses asuvatele inverteeritud elementidele "panhandle" tüüpi tsirkulaarseid struktuure. 3.1.3. Valgud Struktuursed valgud Mitmetele reoviiruse valkudele on omased "topeltrollid" virioni koostises kujutavad nad endast struktuurseid valke; nakatatud rakus täidavad nad ka "mittestruktuurseid" (sageli ensümaatilisi) funktsioone. 1 (142 kDa). Sisemise kapsiidi peamine struktuurvalk, interageerub 2 ja 3 valkudega (sisekapsiid) ja 2 valguga (väliskapsiidist). sisaldab oma N-terminuses NTP-d siduvat motiivi ja on ensümaatiliselt aktiivne ATPase, RNA-helikaas ja RNA- trifosfotaasi katalüütiline subühik. Sisaldab ka Zn-sõrme struktuuri ja seob tsink-ioone (vajalik RNA-sidumiseks?). 2 (144 kDa). Väliskapsiidi valk (pentameerid), interageerub kõigi seitsme struktuurse valguga.
Selgrootute rakkudes: läheb kiirelt üle püsivaks infektsiooniks, mõjutab rakke vähesel määral. Selgroogsete rakkudes: peremeesraku transkriptsiooni ja translatsiooni mahasurumine, apaptoosi indutseerimine. Alfa-viiruse genoom Alfa- viiruste genoomne RNA on ca 12 kb pikkune. Teda iseloomustaks: Genoom 5’-otsas cap-struktuur; Genoom 3’- otsas asub polyA järjestus, ca 70 jääki; 5’-terminaalne 2/3 genoomi kodeerib mittestruktuurseid valke (NSP, ekspresseeruvad otse genoomilt). 3’- poolne 1/3 genoomi kodeerib struktuurseid valke (SP) ja ekspresseerub sgRNA kaudu. sgRNA sünteesitakse infektsiooni käigus (virionides seda ei ole) subgenoomselt promootorilt viiruse RdRp poolt. sgRNA on capeeritud ja polüadenüleeritud. Seondumine rakule ja sisenemine rakku Rakkudesse sisenemiseks kasutatakse alternatiivseid retseptoreid. Alfa-viiruse antiretseptoriks on E2 glükoproteiin
annaabi.ee 
