Peale selle kujutavad mõlema segmendi terminaalsed järjestused endast inverteeritud korduvjärjestusi. Need terminaalsed struktuurid võivad moodustada sekundaarstruktuure, mis on olulised viiruse genoomi replitseerumiseks ja pakkimiseks. Segmendi A kodeeriv ala sisaldab erinevates faasides kahte osaliselt kattuvat ORF-i. Pikk ORF1 kodeerib 110 kDa polüproteiini. Valmis valkude järjekord polüproteiinis on (N-terminusest alates) VP2-VP4-VP3. ORF2 kodeerib VP5 valku (17 kDa). VP5 on mittestruktuurne valk, mis pole viiruse replikatsiooniks absoluutselt vajalik. Segmendi B kodeeriv ala sisaldab ühte lugemisraami, mis kodeerib VP1 valku. VP1 on dsRNA segmentide terminaalseks valguks (side RNA 5'-terminaalse G-jäägiga Ser-jäägi kaudu VP1-s), mille abil genoomi segmendid moodustavad stabiilseid rõnga kujulisi struktuure. Peale selle on VP1 multifunktsionaalne ensüüm RdRp (transkriptaas ja replikaas), GT ja MT. 1.2. Replikatsioon
- sündmus peab toimuma küllalt tihti või tema toimumine peab olema ette prognoositav, - sündmus peab toimuma küllalt lühikese aja jooksul. Vaatlustüübid Kui oleme otsustanud vaatlusmeetodi kasuks, tuleb valida konkreetne vaatluse tüüp järgmistest vastandvõimalustest: 1. Loomulik või juhitav keskkond; 2. Avatud või varjatud vaatlus. (Kas inimesed peavad olema teadlikud sellest, kui neid vaadeldakse?); 3. Struktuurne või mittestruktuurne vaatlus; 4. Otsene või kaudne vaatlus. 5. Inimese poolt teostatav või mehhaniline vaatlus. Psühhogalvanomeeter registreerib inimese emotsionaalseid reaktsioone esrinevatele mõjuritele , mõõtes higistamise taseme muutumist. Pupillomeeter mõõdab inimese silmaterade suuruse muutumist. Vastuse kiiruse meetod – mõõdetakse vastuseks kulutatud aega. 30
küsimuseks: kas inimesed peavad olema teadlikud sellest, et neid vaadeldakse? Mõningatel juhtudel mõjutab see teadmine vaadeldavate käitumist vähe, näiteks liiklussageduse uuringu puhul. Samas aga on olukordi, kus inimesed muudavad oma käitumist, kui nad teavad, et neid jälgitakse. Müüjad püüavad kindlasti teenindad vaatluse ajal oma kliente palju viisakamalt kui tavaliselt; 60 · struktuurne versus mittestruktuurne vaatlus. Struktuurse vaatluse puhul antakse vaatlejale ette, mida ja kuidas vaadelda. Neile võidakse anda ka küsimustik kindlate andmete kogumiseks. Struktuursed meetodid on vajalikud, kui testitakse hüpoteese või tehakse põhjalikke uuringuid. Mittestruktuurse vaatluse korral antakse vaatlejale vaadeldava valimiseks vabadus. See on kasulik tutvumisuuringute läbiviimisel. Näitena võib tuua uuringu, kus kõrge poevarguste
annaabi.ee 
