Korrelatsioon küsitletute sportliku aktiivsuse ja spordivigastuste protsendi vahel oli 0,136878. See näitab, et seos nende kahe teguri vahel on väike. Töö uurimus Küsitletutest 75% ehk 36 õpilast teevad sporti rohkem kui 4 tundi nädalas ja 25% ehk 12 õpilaste tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enamus sportlastest (64%) toituvad tervislikult, kuid mittesportlaste seas on vaid 8% tervislikult toitujaid. Selgus, et ~42% mittesportlastest on halb tervis, 25% keskmine ning vaid 33% hea. Neil, kes sporti rohkem harrastavad on tervisl tunduvalt parem ~78% on hea või keskmine tervislik seisund ning vaid 22,2% on kehv tervis. Nende seas, kes treenivad alla 4 tunni nädalas on vaid 20% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid, samas 49 tundi nädalas sportijate seas on neid üle 50%. Üle 10 tunni sportijate seas on 40% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid.
sisalduvad igapäevases toidus, toidulisandites ning näiteks külmetusravimites. Stimulaatorite üldine eesmärk on vabastada sportlane treeningu ajal ja võistluste eel nn krambist ja võimaldada sportlasel esineda, kasutades ära 100 % oma võimetest. Teadaolevalt on igal inimesel psühholoogiline ja füsioloogiline piir, mille ületamine normaaltingimustes ei ole võimalik. Kogu võimed avalduvad ekstreemtingimustes, näiteks kui kaalul on elu. Näiteks koera eest põgenedes on ka mittesportlastest inimesed võimelised ületama 2-meetriseid tarasid või vastu pidama tunde külmas vees. Normaaltingimustel on võimete piir 90 % juures koguvõimetest, selle viimase 10 % saavutamiseks on võimalik kasutada stimulaatoreid. - narkootilised ained on kasutusel valu vaigistamiseks. Kõrvalmõju: hingamishäired, iiveldus, oksendamine, kontsentreerumisvõime langus, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumine, sõltuvuse teke.
Pikemad, raskemad ja suurema lihasmassiga noorsõudjad sõuavad roolijaga paatidel (kahesed, neljased, kaheksased). Samas ei erine eri paadiklasside noorsõudjate luude laiused (iseloomustab skeleti suurust) ja nahavoltide paksused (iseloomustab keha rasvkoe suurust). Tabelis 4.5 on esitatud eri paadiklasside mees- ja naisjuunioride antropomeetrilised näitajad. Meesjuuniorid on keskmiselt 7% pikemad ja 27% raskemad võrreldes mittesportlastest eakaaslastega. Sarnaselt on leitud, et täiskasvanud sõudjad on mittesportlastest keskmiselt 10% pikemad ja 27% raskemad. Tuleb arvestada, et sõudetreening ei mõjuta ei üldist pikkust ega spetsiifiliste luude pikkust ja laiust. Sportliku valiku tagajärel peavad sõudetreeningule tulema noored, kelle vastavad antropomeetrilised näitajad on suuremad juba lapsepõlves. Kokkuvõtteks võib öelda, et edukad sõudjad on pikad ja rasked, keha massist moodustab olulise osa lihasmass
annaabi.ee 
