· grupi suurus; grupi staatus · väline surve või ohu määr · Ühise vaenlase või ohu olemasolu, määratlemine väliskeskkonnas Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust vähendab · Mittemõistlikud nõudmised liikmetele · Lahkarvamused tegevuste, protseduuride, eesmärkide ja ülesannete osas · Ebameeldivad kogemused, mis seotud grupiga · Grupi nõudmiste ja väliste ahvatluste vastuolu või konkureerimine · Mittesoosiv avalik arvamus · Gruppide vaheline võitlus liikmete pärast Marve Koppel Ärikoolituse osakond Sotsio-emotsionaalne kohesiivsus · Grupp peaks olema suhteliselt väike · Grupi prestiiz peaks olema kõrge · Omavaheline suhtlemine tõrgeteta · Tasustatakse koostööd · Tuleb rõhutada ja tähtsustada ühiseid huve ja sarnaseid jooni · Tuleb teadvustada väliseid ohtusid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Instrumentaalne kohesiivsus
nn. Kolmas Euroopa, neutraalsete riikide kaitsevall nii Saksamaa kui ka N.L. vahel. See projekt osutus teostamatuks – Poola oli selleks liiga nõrk riik. Pealegi olid paljudel ühinema kutsutud riikidel omaenda erinevad, tihtilugu vastakad huvid. Poolale ei saanud enam loota, kuna see oli lähenenud Saksamaale ja püüdis pidevalt laveerida N.L. ja Saksamaa vahel. Nõukogude Liidu suhtumine neutraliteeti oli mittesoosiv ja et nii hüljatakse Rahvasteliit ja sõprade abi. Balti riikide neutraliteet olevat illusoorne. Saksamaa suhtumine neutraliteeti – erapooletul tuli arvestada oma geopoliitilise asukohaga ning otsida kooskõla jõuga, mis asus tema ruumi vahetus läheduses. Kui koostööks selle jõuga ei oldud valmis vabatahtlikult, siis see jõud kasutab vägivalda. Kuid 1938.a. seisukohad muutusid. Saksamaa tahtis lahendada Sudeedi küsimust ja et kui algab sõda Tsehhoslovakkiaga,
Perno postimehe ilmumine oli pöördelise tähtsusega, murranguline, sest hakkas talurahvale andma informatsiooni, mis oli varasemaga võrreldes hoopis teistsugune. Tõi nii eesti kui ka välismaa uudiseid, sellest tulenevalt avardas väga suurelt rahva silmaringi. Teine asi oli see, et Jannsen oli rahvuslikult meelestatud ja Perno Postimehe kaudu hakati seda juba alguses edasi adnma. Võrreldes Hurda või jakobsoniga oli Jannsen tagasihoidlik, mitte konflikti otsiv ja tüli mittesoosiv tüüp, pooldas sellist nn ,,alalhoidlikku rahvuslust". Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed ja ei pea oma rahvuse üle häbi tundma. Samuti rõhutas, et haritud eestlased jääks eestlasteks, mitte ei saksastuks. 1863 kolis Jannsen Tartussse, 1864 hakkas seal uut lehte välja andma nimega ,,Eesti Postimees" millest sai rahvusliku liikumise üks tugitalasid. Perno postimees jätkas samuti väljjaandmist. Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused.
annaabi.ee 
