hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on
Luminestsents Luminestsents ehk külm heledus ld tähendab lumen valgus. Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena.
jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus TTÜ uuringud · TTÜ biomeditsiinitehnika instituudis tehtud EEG uuringu tulemused näitavad, et mikrolainekiirgus mõjub ajule kui
kiirgus ja mida suurem doos, seda tugevam on selle mõju. Samas sõltub erinevate bioloogiliste toimete tugevus lainepikkusest. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud naha kahjustused ja põletik põhjustavad omakorda naha vananemist. Kuigi tegemist on peamiselt kosmeetilise probleemiga, võib marrasknaha rakkude paljunemine soodustada nahavähi teket. UV-kiirgus on riskifaktor ka silmakasvajate tekkes. Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganismidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest. Nõrga kiirguse esilekutsutud muutused raku struktuuri kuuluvate molekulide liikumises võivad mõjutada selle elutegevust. Kõrgsageduslikumal osal raadiokiirgusest, mikrolainel, on kvandi energia suurem ja seepärast ka suurem võimalik mõju. Kvandi energia suurenemine koos sageduse tõusuga tingib kiirguse mõju ulatumise raku sisestruktuuri
Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur (antud põlvkonna neutronite arv ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe). Kui neutronite paljunemistegur on ühest oluliselt suurem, siis kulgeb reaktsioon üha ägedamalt ja väljub lõpuks kontrolli alt (toimub plahvatus).
Kui kehade poolt kiiratav valgus tekib soojusliikumise arvel, nimetatakse tekkivat kiirgust soojuskiirguseks. Luminestsents ehk "külm valgus". Enne, kui asuda soojuskiirguse valemite tuletamisele, paneme lühidalt kirja põhilise, mis eristab teisi kiirguse liike. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist ja pinna omadustest; kui mingi keha kiirgab rohkem, kui ta peaks kiirgama antud temperatuuril, on tegemist luminestsentsiga (lad. = valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil
eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents ehk "külm valgus". Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
eelissuund aga puudub (kõik suunad on võrdselt esindatud). Täielikult e. lineaarselt polariseeritud valgus. Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents ehk "külm valgus". Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku.
annaabi.ee 
