AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika
piirasid Kiievit, kuid see lõppes edutult. Oleg oli allutanud enda riigi koosseisu juba mitmeid kaubandusteede äärseid maid ning sellest sündis Kiievi suurvürstiriik ning Oleg nimetas ennast uhkelt selle rajajaks. Riiki võis võrrelda Karl Suure ja Bütsantsi riikidega, kuid tohutult suure territooriumi sees oli ka piirkondi mis olid väga hõredalt asustatud või hoopis elamiskõlbmatud. Kiievi-Vene riigis oli ka väga kirev keele ja rahva koosseis. Selles koosnes ainuüksi 22 mitteslaavi päritolu rahvast. Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed Slaavlaste peamine tegevus ala oli maaviljelus. Seda kinnitavad kaa arheloogilised leiud. Erinevatest piirkondadest sõltus ka maaviljeluseks kasutatav viis. Metsarikastes piirkondades raiuti mets maha, järgmisel aastal põletati kännud ja võsa maha ning siis sai alustada otsest maa ettevalmistamist külviks. Kahe-kolme aasta pärast jäeti see kornatud koht maha ja mindi uuele maatukile ettevalmistusi tegema.
kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882. Oleg valluatas Kiievi ja tegi sellest oma pealinna kuna asus see strateegiliste kaubadeede sõlmpunktis. Kui Kiiev oli vallutatud asus Oleg alistama ümberkaudseid soome-ugri hõime. Oleg ühendas kõik kaubadee öörde jäävad alad ja lõi temast sai esimene kõiki vene hõime koondava riigi- Kiievi suurvürstiriigi rajaja. Rajatud riik oli keeleliselt väga erinev(22 mitteslaavi päritolu rahvast) samuti oli hõredalt asutatud jne mis tegi riigi püsimajäämise keeruliseks. Suhted Bütsantsiga olid kord sõjakad kord sõbralikud. Bütsantsi korraldati mitmeid sõjaretki sest need tõotasid alati head saaki. 860 aastal said russid lüüa ja sõlmiti esimene rahu kahe riigi vahel. Aastal 907 kui oleg oli vallutanud Kiievi suundus ta Konstantinoopoli peale tohutu väega ja rüüstas ja piiras seda
Repressioonid tšetšeenid (387 229), ingu šid (91 250), balkaarid (37 103), karatšaid (70 095), türklased Nõukogude Liidu poliitilisse ellu oli vägivald (üle 90 000). Nii saame aastatel 194052 algusest peale sisse kodeeritud. Repressioonid deporteeritud mitteslaavi rahvustest elanike ei olnud ajutine nähtus, vaid permanentselt üldarvuks kokku 2,4 miljonit. Neile tuleks toimiv riiklik poliitika, mis pidi ühiskonda lisada veel deporteeritud venelased, puhastama. Riiklik repressiivpoliitika lubas ukrainlased, valgevenelased. võimuladvikul täita mitut eesmärki korraga: Nõukogude võimu taastamise järel val
annaabi.ee 
