akumulatsioonihorisont; värvuselt määrdunud kollakas roostepruun (kahkjas), oluliselt tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt sisse sopistund, ülagleistunud, hele (hallikas, kollakas) lõimisete üleminekuala horisont. Kamar-leetmuldade B-horisont erineb C-horisondist tumedama, tihedama ja kõvema kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel. Selles jääb pidama mitmesugune osa A- horisontidest väljauhutud aineid: kas põhiliselt huumus ja sellega seotud elemendid nagu Fe ja Al või ibe ja peentolm. C-horisont on neil muldadel punakaspruun liivsavi. Mis on mullatekkest praktiliselt mõjustamata (välja arvatud (gleistumine) lähtematerjal. Kamar- leetmuldade lõimise diferentseerumine horisontide kaupa on tingitud ainete
veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja küllastumata muldi. Kastanmullad Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp. Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi
põllu-ja metsamajanduses. Keemiliste omaduste all mõistetakse toitainete üldvarusid ja nende omastatavate vormide sisaldust mullas. Toitainete üldvarustust iseloomustab mulla keemiline koostis, st keemiliste elementide varu. Üldvarust on väga väike osa vees ja nõrkades hapetes lahustuv ja taimede poolt omastatav. Omastatavate toitainete sisaldust peetakse mulla tähtsamaiks keemiliseks omaduseks. Tähtsaks keemiliseks omaduseks on ka mittesilikaatse raua, alumiiniumi ja räni sisaldus, mis näitab muldade tekke ja arengu iseärasusi ning bioloogilise murenemise intensiivsust ja murenemisproduktide kinnistumist mullas. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu
annaabi.ee 
