7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud 1) Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. Võivad tekkida: A0 - alaliskomponent - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks Kõik ülejäänud liikmed kujuga - kõrgemad harmoonilised 2) Mittesiinuseliste suuruste väärtused (maksimaal, kesk, efektiiv). Efektiivväärtuste arvutamised. Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega: 1) Am - maksimaalväärtusega perioodi kestel, 2) A - ruutkeskmisega perioodi jooksul ehk efektiivväärtusega 3) Akesk - keskväärtusega mooduli järgi 3) Mittesiinuste pingete ja voolude vooluringide arvutamine, induktiiv ja mahtuvuslik takistus. (osad summutavad) 1. 2. 3.
/ kus kr [ fr', : -!-= kujutegur siinusfunktsiooni 1,1 I l. 2.42 ) perioodilistek6veratekorralon neidiseloomustavad Mittesiinuseliste tegurid ka =lm/l (amplituuditegur) ia kr=l/ ln (kujutegur) midateravamakujugaon vaadeldav sedasuuremaarvvadrtusega, k6ver. n,-o 9,5, s',.ir,r,cS ol" *eur^,-t**t;p, S i;,,'."r- """j ,,xl.Q.Ltrq-s J;a",t, "rr*,Iuh,pi#4 f :
/ kus kr [ fr', : -!-= kujutegur siinusfunktsiooni 1,1 I l. 2.42 ) perioodilistek6veratekorralon neidiseloomustavad Mittesiinuseliste tegurid ka =lm/l (amplituuditegur) ia kr=l/ ln (kujutegur) midateravamakujugaon vaadeldav sedasuuremaarvvadrtusega, k6ver. n,-o 9,5, s',.ir,r,cS ol" *eur^,-t**t;p, S i;,,'."r- """j ,,xl.Q.Ltrq-s J;a",t, "rr*,Iuh,pi#4 f :
tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on otseselt seotud kasutatavate transistoride sagedusomadustega. Mida kõrgem on transistori piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et impulssidega kaasnevad siirdeprotsessid, mis tekivad nii impulsi algul kui ka selle lõpul. Need siirde protsessid mõjutavad signaali kuju ja nendega tuleb arvestada. Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud, et nad koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinus komponentide ehk harmooniliste summana millele on liidetud mingi alaliskomponent. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne
annaabi.ee 
