Jah, see tekitab pingeid kui välismaalasi koheldakse teisiti kui enda maa rahvast jne. See pole tingimata halb asi. Ehk siis riik tegutseb rohkem, kui tal on n-ö häbi oma tingimuste pärast jne. Kui pidevalt näidatakse näpuga mingi riigi peale, siis mingilmääral see ikkagi mõjub riikidele. Rohkem isegi kui isegi mingi kohtuotsus. See avalikarvamus ja surve annab rohkem tulemust. NB ! 1975nda aasta konvensi lõppakti inimõiguste valdkond oli üks nendest. Seda akti peetakse mittesiduvaks aga siiski erinevaid rikkumiste liike pandi kirja ja loodu igast organisatsioone, mis hakkasid jälgima inimeste õigusi. Neil polnud muud võimu kui avalik arvamus ja see isegi mõjus Nõukogude Liidule. Tagasi miinimun standardile see on ebamäärane aga kui me peaks ära tundma need faktid, kui on allapoole seda miinimumi. .Osades riikides on väljakujunendud tavad standard, kus see piir on. Seda muidugi peab iga situatsiooni juures eraldi vaatama aga saab kuidagi tavaga piirata jne
sisaldus 91 g/kg). 2008.a. Piirnormi ületavaid benso(a)püreeni sisaldusi ühestki uuritud toiduproovist ei leitud. 33. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab see, et nad võidakse looma soolestiku mikroobide poolt redutseerida nitrititeks. Nitrititel on teada kaks ebasoodsat toimet: · 1. vere hemoglobiini oksüdeerimine hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Reaktsioonil amiinidega annavad nitritid nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Võivad põhjustada kasvaja teket katseloomade maksas, neerudes, kusepõies,
Clostridium botulinum'i spooride arengu vältimiseks lisatav nitraat annab < 0,1 mg /päevas. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab aga asjaolu, et nad võidakse looma endogeensete mikroobisüsteemide poolt redutseerida nitrititeks. Viimastel on teada kaks organismi suhtes ebasoodsat toimet: · 1. Nitritid oksüdeerivad hemoglobiini hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Nitritid annavad reaktsioonil sekundaarsete amiinidega N-nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Levinuim on N,N-dimetüülnitroosamiin, mis on ka kõige tugevam kantserogeen,
annaabi.ee 
