Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. 14)Kultuuri mõiste semiootikas (Lotman)- Kultuurisemiootikast saab "erinevate
protsessi tulemus Aine semiotiseeurmine kui protsess sunnib üle vaatama inertse mateeria ja semiootilise aktiivsuse kui nähtuste suhteid Semiotiseerunud aine sisaldab mudelite jälgi ja kehastusi, millel on suur potentsiaal aktiveeruda uutes (sh probleemsetes) semioosiprotsessides nii inimliigi kui teiste liikide puhul Semiotiseerumise mõiste seab küsimuse alla, kas me saame alati semiootiliste protsesside ja mittesemiootilise füüsilise maailma vahele nii ranget piiri tõmmata. Erimõisted: semiotsiid Inimese Umwelti ja semiosfääri arenemine toob paratamatult kaasa 0 ja 1 looduse vähenemise eluslooduses 2 looduse kasvamise arvelt. See protsess võib olla sageli võõrsemiootilise ruumi suhtes agressiivne ehk vallutav. Paleontoloog Ivar Puura mõiste semiotsiid, mida ta tõlgendab kui protsessi, mille käigus ,,kellegi pahatahtlikkuse või hoolimatuse tõttu hävitatakse
Tõsi, aeg ja ruum hakkab tähtsust omama alles keerukamate organismide juures, siis, "kui on vaja eristada suurt hulka tajumärke, mis ilma omailmalise ajalise ja ruumilise toestikuta kokku langema hakkaksid". Sarnaselt Uexkülli omailma mõistega kasutab Juri Lotman mõistet semiosfäär Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne.