Miks? Alkoholi liigtarvitamine (rohkem kui 3üh päevas) Barbituraatide ja antikonvulsantide koostarbimine pratsetamooliga panevad tsütokroomid aktiivsemalt tööle ja tekib rohkem toksilist metaboliiti (oht maksakahjustusele) – paratsetamooli annus peaks olema poole väiksem, 2g ööpäevas. 9. Kuidas võrdled selektiivsete ja mitteselektiivsete MSPVR (COX- inhibiitorite) kõrvaltoimeid? Millest need tingitud on? Mitteselektiivsetel rohkem seedetrakti kõrvaltoimeid, veritsuse soodustamine trombotsüütide agregatsiooni pärssimisest, allergilised reaktsioonid ja neerufunktsiooni langus, kuna mitteselektiivid toimivad COX-1 ja COX-2 alatüüpidesse. Selektiivsetel on vähem seedetrakti kõrvaltoimeid ning ei mõjuta trombotsüütide agregatsiooni, seevastu aga kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed ja neerufunktsiooni langus, kuna toimivad ainult COX-2 alatüüpi. 10
seostatakse ka kolestaasi tekkega Maksafunktsiooni võiks hinnata mõne nädala jooksul peale NSAID ravi algust NSAIDide kardiotoksilisus COX-2 selektiivsed NSAIDid Suurem müokardiinfarkti ja ajuinfarkti risk Koksiibid on vastunäidustatud südame isheemiatõve, südamepuudulikkuse, aju ja perifeersete arterite haiguste korral Koksiibidel puudub toime hemostaasile (trombotsüütides pole COX-2) Renaalsed kõrvaltoimed samad mis mitteselektiivsetel NSAIDidel Mitteselektiivsed NSAIDid Suurtes doosides sama kardiotoksilised nagu koksiibid Naprokseen võib olla kardioprotektiivne NSAIDide kõrvaltoimete võrdlus Mitteselektiivsed COX Selektiivsed COX-2 Kõrvaltoime inhibiitorid inhibiitorid Maohaavand JAH EI Antiagregantne toime JAH EI Sünnitustegevuse
kõrvaldamist kopsuinfektsiooni ajal. Immuunkompromiteeritutel on tüüpiliselt invasiivne kopsuhaigus (pulmonaalsed sõlmekesed, konsolideerumine, abstsess), tõendid vere kaudu dissemineerumisest lümfisõlmedesse, ajukelmetesse, perikardi, nahka. Tavaliselt põhjustavad immuunkompetentsetel oportunistlikke infektsioone (posttraumaatilisi nahainfektsioone, pikaajalise dialüüsi patsientidel peritoniiti, traumaatilist endoftalmiiti). Kasvavad rõõmsalt mitteselektiivsetel aeroobselt inkubeeritud söötmetel, klassikaline lõheroosa pigment võib tekkida alles neljandal päeval. Identifitseerimine algse aeglase kasvu, makroskoopilise, mikroskoopilise morfoloogia, happekindla värvumise osalise säilitamise järgi. Täpne identifikatsioon liigi tasandil on raske suhtelise inertsuse tõttu. Ravi on problemaatiline. Lokaliseeritud infektsiooni ravis soovitatakse suukaudseid antibiootikume – erütromütsiini, rifampiini ja/või tsiprofloksatsiini)