Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e- Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest
+eKosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2 ++ ePõhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib
teistest materjalidest). Klappide liigid. Taldrikukujuline, tasapinnalise sadulaga. SA=D2/4 SK=2(D/2)*h kui h=hmax siis S0=SK hmax=D/4=0,25D hmax klapi maksimaalne ümberpaigutus. Sel juhul klapi läbilaske ristlõikepindala on võrdne sadula ava pindalaga S ja klapi mõju regulaatorile kaob. Selline klapp omab lihtsat konstruktsiooni, teda saab kasutada väikeste rõhkude ja kulude puhul ja mittesaastatud vedeliku kulu reguleerimiseks. Sadula teravad nurgad (servad) kuluvad ära ja klapi karakteristikud muutuvad. Selle vältimiseks kasutatakse koonilise pindalaga klappe. Kui nurk =90º siis hmax=0,3D Korkklapid kasutatakse rasketes tingimustes(saastatud kohtades), vibreerimist ei teki. hmax=0,5 ... 0,6D Kolbklapid väljalõigud võimaldavad saada klapi vajaliku karakteristiku. Väljalõigud võimaldavad saada klapi vajalikku karakteristikuut.
Klappide liigid. Taldrikukujuline, tasapinnalise sadulaga. SA=D2/4 SK=2(D/2)*h kui h=hmax siis S0=SK hmax=D/4=0,25D hmax klapi maksimaalne ümberpaigutus. Sel juhul klapi läbilaske ristlõikepindala on võrdne sadula ava pindalaga S ja klapi mõju regulaatorile kaob. Selline klapp omab lihtsat konstruktsiooni, teda saab kasutada väikeste rõhkude ja kulude puhul ja mittesaastatud vedeliku kulu reguleerimiseks. Sadula teravad nurgad (servad) kuluvad ära ja klapi karakteristikud muutuvad. Selle vältimiseks kasutatakse koonilise pindalaga klappe. Kui nurk =90º siis hmax=0,3D Korkklapid kasutatakse rasketes tingimustes(saastatud kohtades), vibreerimist ei teki. hmax=0,5 ... 0,6D Kolbklapid väljalõigud võimaldavad saada klapi vajaliku karakteristiku.
annaabi.ee 
