Uusaegse filosoofia rajaja Rene Descartesi arvates on vaim mittemateriaalne ja idee kehast, kuivõrd keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul.
saa siia rakendada, sest üle piiri ei saa minna – teiselpool piiri on muu valdkond, mida ei saa kirjeldada ega määratleda. Selline olukord on tõkke – tõkestatud sinna liikuma. Teadus on just tõkestatud sinna liikuma, sest ta ei saa rääkida asjast iseendas. *Nähtumused - ajalis-ruumiline sfäär. Teaduse poolt kirjeldatud. Kuidas mõista seaduspärasusi nähtuvuste allumise puhul. *Asjad iseendas – ajatu ja mitteruumiline. Teadus ei saa kirjeldada midagi ajatut ja mitteruumilist. Selleks, et piir välja tuua, peame kirjeldama asju iseendas ehk seda, mis on piiri taga. Seda kirjeldust ei saa anda teadus: teadusel on vaja selleks filosoofiat täienduseks. Kuidas saab rääkida piirist, et see pol pelgalt tõkke, kuhu me minna ei saa? Ehk leidub viis, kuidas rääkida asjadest iseendas – aga väidetakse, et teoreetilise käsitluse raames ei saa midagi väita asjades iseenda kohta. võib rääkida piirist nähtumuste sees, aga see ei tõkesta teda ja saab üle minna
• Oimusagara (hippokampus) ja koore tagumise osa kahjustusest • Inimesel säilib küllastunud keskkonnas võime kinni püüda vajalik informatsioon. Valiv tähelepanu. Kiirusagarad, tavaliselt tagumise koore bilateraalsetest kahjustustest. • Kiirukoor valib visuaalruumilist ja kuulmisruumilist teavet, oimukoor mitteruumilist teavet, • Balinti sündroom: suudab tähelepanu keskenduda vaid ühele objektile. Bilateraalne kukla ja otsmikukoorel üldisemad ülesanded. kiirukoore kahjustus, ka dorsaalse parietaalse koore kahjustus. • MRI katses verevoolumuutustega näidatud, et tähelepanu tahtlikul suunamisel aktiveerub • Visuaalse lokalisatsiooni häire, ka sügavusetaju
annaabi.ee 
