hulka, mis jõuab energia muundurini. b.Mis on hologramm ja mille poolest ta erineb fotost Hologramm on holograafilisel meetodil saadud kolmemõõtmeline ehk ruumiline kujutis. Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotograafiline jäädvustamine. Selle tulemusena saadakse esemest ruumiline pilt, mida nimetatakse hologrammiks ja mis põhimõtteliselt erineb nii tavalisest fotost kui ka 3D-kinos esitatavast ruumilisest elamusest. Fotol jäädvustatakse esemete tasapinnaline, mitteruumiline kujutis. Tähtis on tähele panna, et fotografeerimisel me salvestame valguse E-vektori ruudu keskväärtuse, aga kogu info valguslainete faasi kohta läheb paratamatult kaduma. Fotot vaadates tekib küll mingi ruumilisuse mulje, sest harilikult on fotol meile tuttavad asjad ja neid me oskame omale ette kujutada. Ruumilisuse muljet aitavad tekitada perspektiiv, samuti varjud fotol. Põhiline erinevus foto ja hologrammi vahel seisneb selles, et fotol pole võimalik näha mingi eseme taga
vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis probleeme seletamisega, kuidas hing ja keha teineteist mõjutavad. (2) Descartes oletas, et vaim mõjub kehale käbinäärme kaudu, mis asub ajupiirkonnas. Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad. See aga pole mingisugune lahendus. Küsimus taandub sellele, kuidas mitteruumiline, mittemateriaalne vaim saab põhjuslikult mõjutada ruumilist, materiaalset kilpnääret. Üks võimalus probleemi lahendada on väita, et põhjuslik vastasmõju keha ja vaimu vahel on sui generis: n.ö. unikaalne, eriline põhjuslikkuse liik- mitte see ,,naturaalne" põhjuslikkus, mis esineb materiaalses maailmas. Prantsuse filosoof Nicolas Malebranche pooldas seisukohta, mida nimetatakse okasionalismiks (ld occasio ´juhus´, ´juhtum´, ´ajend´)
seda kujundit ei saa siia rakendada, sest üle piiri ei saa minna – teiselpool piiri on muu valdkond, mida ei saa kirjeldada ega määratleda. Selline olukord on tõkke – tõkestatud sinna liikuma. Teadus on just tõkestatud sinna liikuma, sest ta ei saa rääkida asjast iseendas. *Nähtumused - ajalis-ruumiline sfäär. Teaduse poolt kirjeldatud. Kuidas mõista seaduspärasusi nähtuvuste allumise puhul. *Asjad iseendas – ajatu ja mitteruumiline. Teadus ei saa kirjeldada midagi ajatut ja mitteruumilist. Selleks, et piir välja tuua, peame kirjeldama asju iseendas ehk seda, mis on piiri taga. Seda kirjeldust ei saa anda teadus: teadusel on vaja selleks filosoofiat täienduseks. Kuidas saab rääkida piirist, et see pol pelgalt tõkke, kuhu me minna ei saa? Ehk leidub viis, kuidas rääkida asjadest iseendas – aga väidetakse, et teoreetilise käsitluse raames ei saa midagi väita asjades iseenda kohta
Võre on kitsaste pilude süsteem, kus pilude laius ja vahekaugus on väiksemad kui 1 sajandik millimeetrit. Erineva lainepikkusega valguslained annavad valguse maksimume erinevates suundades. Seda võre omadust kasutatakse spektrite saamiseks spektraalaparaatides. Ka holograafia põhineb valguse difraktsioonil. Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeerimine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost. Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline, mitteruumiline kujutis, mille me mõtleme ruumiliseks Sealjuures aitavad meid ka varjud fotol, perspektiiv jne. Kuid fotol on võimatu näha eseme mingit osa, mis jääb teise varju. Ei aita siin ka pea liigutamine, mis ikka on "nurga taga", see sinna ka jääb. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. See tähendab, et hologrammi vaatamisel pead liigutades võib eset näha ka teistest külgedest
annaabi.ee 
