Kolmandaks hinnatakse udarat nisade sobivuse järgi masinalüpsiks. Nisasid hinnatakse pikkuse, jämeduse, kuju, sidekoe arenemise ja asetuse järgi. Veel hinnatakse udara juures piimasooni--nahaaluseid kõhuveene. Kompimise teel hinnatakse nende jämedust ja loogelisust. Arvatakse, et jämedad ja loogelised piimasooned on hea lüpsilehma tunnus, kuna see näitab udara verevarustust. 2.10.1 Piimalehmade udar Piimalehmadel peab olema suur, näärmekas, normaalse asetusega, mitterippuv, võrdsete ja sümmeetriliselt asetsevate udaraveeranditega vannikujuline udar 6-10 cm pikkuste ja 22-26 mm läbimõõduga silinderjate nisadega. Udara vigadele ja puudustele tuleb aretustöös suurt tähelepanu pöörata ja kujundada masina ja robotlüpsiks sobivad udarad. 8 2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head
ääristatud. Silmade vahe on lai, vaade elav. Käel on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Õlgmik on lihaseline ja nöörituseta. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, keskmise laiusega. Laudjas on sirge või libajas, keskmise pikkuse ja laiusega. Rind on rahuldavalt arenenud, mõõduka laiuse ja sügavusega, küljed pikad ja sügavad, mõõduka kumerusega. Kõht on lihaseline, mitterippuv, täidlaste kubemetega. Singid on hästi arenenud ja lihavad. Jalad on tugevad, kuid mitte toore luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Nisasid on 12-16. Munandid keskmise suurusega, munandikott elastne. Nahk on õhuke, elastne, voltideta ja värvuselt roosakas, tumedate laikudeta. Harjastik peen, läikiv, sirge, hõredavõitu ja valge. Eesti suurt valget 31
14.Seatõud Eestis. Eesti suur valge siga kohaliku maasea ja valge inglise sea ristand. Eesti suur valge siga on tugeva konstitutsiooniga ja varavalmiv. Sead on proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub 300 kg, emis 200-250 kg. Eesti peekonisiga kohaliku maasea ja taani maasea ristand (vähesel määral kasutati aretuses ka soome maasiga ja saksa maasiga). Lihajõudluse parandamiseks on kasutatud rootsi maatõugu emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga
annaabi.ee 
