Sugulisel paljunemisel liituvad kaks erineva ristumistüübiga rakku. Diploidne rakk läbib meioosi, tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse. Haploidsed pärmirakud. Laboris kultiveeritakse tardsöötmel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist 2 rekombinantsed. Üks rekombinatsioonisündmus tekitab askuses 2 rekombinantset ja 2 mitterekombinantset askospoori. Järelikult toimub ristsiire pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerinud. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid homoloogiliste kromosoomide paardumisel tekkinud ühendused. Nad näitavad ristsiirete toimumiste kohti ja arve iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis kajastab üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret
Ührakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel; need rakud saavad võrdselt geneetilist infot. Iga rakk võib olla aluseks kolooniale. Haploidsed rakud võivad omavahel liituda e toimub rakkude ristumine, mille tulemusena saadakse diploidne rakk. See läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse (ühe rekombin tulemusena sisaldub askuses kaks rekombinantset ja kaks mitterekombinantset askospoori). Iga askus sisaldab ühe konkreetse meioosi produkte. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid ilmuvad nähtavale pärast RS toimumist. Need teevad võimalikuks RS kohtade nägemise. Nende abil on võimalik välja arvutada kromosoomide geneetiline distants. Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. Leides rekombinantide
Iga askus sisaldab ühe konkreetse meioosi produkte! – suurepärane võimalus. Saccharomyces cerevisiae ristriisre uurimisel Ühe ristsiirde tagajärjel on askuses 2 spoori vanemtüüpi ja 2 rekombinantsed, sest ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub 2 rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. Ühe rekombinatsioonisündmuse tulemusena sisaldub pagaripärmi askuses kaks rekombinantset ja kaks mitterekombinantset askospoori. Järelikult toimub ristsiire pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Homoloogiliste kromosoomide tütarkromatiidide vahel võib toimuda mitu ristsiiret, kuigi ühes kindlas kohas osalevad korraga 2 kromatiidi. Ristsiirde toimumist ei tuvastata, kui see toimub geneetiliselt identsete tütarkromatiidide vahel Ristsiirde toimumise ajal koosneb kromosoom kahest tütarkromatiidist Ristsiire toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel
üksikud askospoorid, viia need sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid. Kui rekombinatsioon oleks toimunud enne kromosoomide duplitseerumist, oleks askuses ainult kahetüübilisi askospoore ning kõik need oleksid rekombinantsed. Nagu juba eelpool mainitud, ilmnes katsetest pagaripärmiga S. cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas. Nii võib
sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid. Kui rekombinatsioon oleks toimunud enne kromosoomide duplitseerumist, oleks askuses ainult kahetüübilisi askospoore ning kõik need oleksid rekombinantsed. Nagu juba eelpool mainitud, ilmnes katsetest pagaripärmiga S. cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas
sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid. Kui rekombinatsioon oleks toimunud enne kromosoomide duplitseerumist, oleks askuses ainult kahetüübilisi askospoore ning kõik need oleksid rekombinantsed. Nagu juba eelpool mainitud, ilmnes katsetest pagaripärmiga S. cerevisiae ka see, et igas kindlas ristsiirde kohas osalevad korraga kaks kromatiidi. Samas võivad ülejäänud kaks kromatiidi rekombineeruda mõnes teises kohas
annaabi.ee 
