Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit. metsast marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda.
Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit. metsast marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks
51 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING Juba 18. sajandil küsiti: kui kaua tuleb metsa kasvatada, enne kui puud raiuda ja puit realiseerida? Vastuse saamiseks kulus peaaegu sajand, sest lahenduse leidmine oli sageli seotud mitmesuguste nüanssidega. Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu. Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid ja vastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis.
annaabi.ee 
