muuta. Need meetmed on piltlikult öeldes kui nõelravi - mõjutatakseaid väheseid punkte, kuid kasu on sellest kogu organismile." J. Parts/"Uuenduste Tuules" 18.6.2008/ Reformide esimene etapp, mil pôhitähelepanu oli pööratud struktuurilistele ja institutsioonilistele muudatustele, on praktiliselt lôpule jôudnud. Kuid Eesti Vabariigil tuleks veel mõnda aega püüda jätkata liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. See on tingitud paljustki asjaolust, et märkimisväärset riigipoolset toetust Eesti majandusel loota ei ole. Riigieelarvelised vahendid vägagi piiratud, struktuuripoliitilisteks eesmärkideks neid arvestatavas mahus ei jätku. Ka tulevikus Tuleb hoiduda mõttestampidest, tunnistada fakte, ning mõelda dialektiliselt. On vajalik meeles pidada, et mingil ajaperioodil sobiv ja häid tulemusi
poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria (intrinsic value theorists) väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga. 36. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Kõik senised Eesti Vabariigi valitsused on ajanud väga liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Eesti majanduspoliitika nurgakiviks on olnud stabiilne rahasüsteem, tasakaalus eelarve, avatud majandus, proportsionaalne tulumaks, riigi võimalikult vähene sekkumine majandusellu. Sellist liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat ei ole aetud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna
Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. 2. EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009
annaabi.ee 
