*kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus?
ostmisel). Teenust saab vaid kirjeldada. Abivahenditena võib kasutada fotosid, brošüüre ja videosid. Teenuse müügil kasvab müügitöötaja roll - ostja võib osta kauba, mis talle meeldib ka halvalt müügimehelt, teenus jääb aga sellisel juhul suure tõenäosusega ostmata. Teenust iseloomustab tootmise ja tarbimise üheaegsus, hävivus, säilimatus ja kõikuv nõudlus. P. Kotler on teenuseid liigitanud nii: inimesel või tehnikal põhinevad o professionaalide / mitteprofessionaalide teenused (inimene); o professionaalide / mitteprofessionaalide jälgitavad teenused automatiseeritud pakkumise korral (tehnika); kliendi osalusel põhinevad o kliendi juuresolek vajalik; o kliendi juuresolek ei ole vajalik; vajadusel põhinevad o eraisiku vajadus; o organisatsiooni vajadus; firma eesmärgi ja omandivormi alusel tehtavad o kasumit taotlevad / kasumit mittetaotlevad;
seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. 2 peamist mõõdet, millele sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale: 1) domineerimine-allumine 2) vaenulikkus sõbralikkus. Nende kombinatsioonid annavad 4 peamist tüüpi mitteverbaalseid sotsiaalseid signaale: 1)domineeriv sõbralik 2)alluv sõbralik 3)alluv vaenulik 4)domineeriv vaenulik Inimese intelligentsuse (IQ) hindamine välimuse järgi osutub mitteprofessionaalide poolt hinnatuna täiesti ebaefektiivseks. Küll aga on suur sarnasus hindajate vael selles osas, keda hinnatavatest peetakse intelligentseks, keda mitte. On rida tunnuseid, mida peetakse kooskäivaks isiku ühe või teise tunnuse või omadusega ja mille tõlgendamisel inimesed lähtuvad üldlevinud stereotüüpidest (prillid tark, sõltuv, töökas jne jne). See, mida teises inimeses eelkõige tajutakse, sõltub ka tajuja enda omadustest (vanus, sugu, tegevusala jm).
kogemusest. Viimases küsimuses on ajalukku läinud Francis Bacon (eksperimendi ,,isa"), aga kogemust ja eksperimenti viljelesid ka da Vinci, Paracelsus jt. Da Vinci leiab kritiseerides skolastikat et kes vaidleb, vihjates autoriteetidele, arendab mälu, aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda. Eelnevas on ka selge soospetsiifiline moment nö metsikult praktiseerivad arstid olid nimelt sageli naised, kes ju oma sotsiaalsest (kodu, lapsed ja köök) rollist lähtuvalt niikuinii põetajad olid. Renessanss on Valgustusajastule eelnev periood, mil hakkavad hoogu minema nii mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng
annaabi.ee 
