koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini
Poorbetoon 148,0 148,3 148,3 2238,0 3256,4 687,3 SBS 103,3 102,3 4,3 48,7 45,5 1071,0 Tsement kiviplaat 116,7 78,0 11,0 132,2 100,1 1320,7 graniit puruga Teras 20,1 49,5 0,016 112,8 15,7 7182,0 Keraamiline õõnestellis 24,8 116,7 32,000 1317,1 920,6 1430,7 Mittepoorne ehitusmaterjal: Graniit Keskmine tihedus: 2639,4 kg/m3 Keskmine poorsus: 6,0 % Käesoleva protokolli autori tulemus on esitatud Tabelis 2. Jrk. Nr. 1 all. 7 Jrk nr Mass õhus, g Mass vees, g Tihedus, kg/m3 Poorsus, % 1 94,5 58,7 2640,0 6,0 2 45,7 28,4 2642,0 5,9 3 82,5 51,1 2627,0 6,5 4 69,2 42,9 2631,0 6,3
Fe kermiste puhul. 2.9.5. Isostaatiline kuumpressimine Vastutusrikaste detailide (stantsid, mäepuurid jt) valmistamisel on väga oluline kasutada defektideta sulameid, mis on suurema tugevusega. Kermiste tugevuse tõstmiseks kasutatakse isostaatilist kuumpressimist. Selleks paagutatud detailid pressitakse inertne (tavaliselt Ar) gaasi survel 200-300 MPa. Gaasi survel suured poorid difundeeruvad materjalist välja ja tulemusena saadakse praktiliselt mittepoorne materjal. Kuna purustav pragu saab tavaliselt alguse suurtest pooridest, siis nende likvideerimine tõstab sulami tugevust ja omaduste stabiilsust. Lisaks pooride kadumisele toimuvad sulamis suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril ka muud protsessid: muutub karbiiditerade sisestruktuur (plokkide peenenemine, kristallvõre moondumine), pinnakihi pingeolukord, Co kristallvõre üleminek kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%),