Toruluude keskel ei ole roided, koljulagimik NÄITEKS: tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks Kogu liigese sulgeb ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn, millesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks 1. Luu Liigesekihnu sisepinda katab rohkete 2
toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad
a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad. biomassi põletamisest, loomafarmidest jm. Eesti sel ajal Põhja-Aafrika laiusel Ei pea olema pidev. · Mineraalsete lämmastikväetiste tootmine õhulämmastiku sidumise Eesti ala osaliselt maismaa Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias) Kui mittepidevad paigased sobivamad mingile liigile, siis täidavad kaudu. Settisid liivad, aleuriidid, savid koridori funktsiooni isegi paremini. Kasvuhoonegaas. Punakas värvus raudoksiidist (Old Red).
11 Seda meetodit segab aga see, et mõnede eluvormide elupaik võib aja jooksul muutuda(nt järve veetase muutub vms) ja sellega muutub ka organismi fossiliseerumise koht ja kihi suhteline sügavus. (koosluste migratsioon) Samuti tuleb arvestada ka sellega, et liikide elupaikade ulatused on erinevad, ja kooslused võivad väga palju erineda ka sama vanades kihtides. Lünklikkus looduslikud läbilõiked on reeglina mittepidevad. Settimise katkemist tähistab geoloogilises läbilõikes katkestuspind(raske näha, kui ei ole spetsialist vms). Näiteks mõne ajavahemiku jooksul puuduvad setted üldse või on need kadunud, seega satuvad omavahel järjestikku kaks kihti, mis tegelikult pole ajaliselt üksteisele järgnevad. Litostratigraafia eri piirkondades on eri ajal settinud erineva koostisega kihid. Seismostratigraafia eristatakse kivimilisi üksusi nendes levivate seismiliste lainete levimiskiiruse järgi.
0 1 x 0 1 x 0 1 x Joonis 3.3: Näide 3.2. Seose (3.2) põhjal on funktsioon f oma määramispiirkonna sisepunktis a pidev parajasti siis, kui ta on selles punktis vasakult ja paremalt pidev (selgitada!)z. Tuleme veel kord tagasi näite 3.2 juurde. Funktsioon f1 on pidev kohal x = 1, kuna lim f1 (x) = 1 = f (1). Erinevatel põhjustel on funktsioonid f2 ja f3 sel kohal mittepidevad: x→1 funktsioon f3 ei ole kohal x = 1 määratud ning lim f2 (x) = 1 6= 0 = f2 (1). x→1 See näide illustreerib hästi pidevuse geomeetrilist sisu: funktsioon f on oma määramispiir- konna sisepunktis a pidev parajasti siis, kui joon y = f (x) (s.t. funktsiooni f graafik) on punktis (a, f (a)) pidev. Pidades silmas piirväärtuse definitsiooni (3.1), saame pidevuse definitsiooni ε-δ-keeles:
annaabi.ee 
