vabadusi, inimõigusi väljendamisvõimaluste väljendamisvõimaluste üle üle Riigi huvid Partei liikmed said Partei liikmed said Partei liikmed said asetatakse kõrgemale kindlaid eesõigusi kindlaid eesõigusi kindlaid eesõigusi üksikisiku huvidest võrreldes võrreldes võrreldes mitteparteilastega mitteparteilastega mitteparteilastega Rahvast Ametlikus vaenlaseks Välisvaenlasteks Juutide kiusamine ja hirmutatakse olid varakad inimesed olid teised riigid hävitamine oli pidevalt sise-ja ja teised rahvused poliitika osa välisvaenlastega Valmistumine sõjaks Propaganda Propaganda Propaganda ja uute territooriumide hõivamiseks Väljaspool avalikkuse GPU hiljem NKVD OVRA GESTAPO kontrolli tegutsevad sala- ja
Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur, sest demokraatia valitsemiskord on inimlikum kui diktatuur ja seal on rahval rohkem sõnaõigust. Diktatuuris olid küüditamised ja surmalaagritesse saatmised, mi ei meeldinud kellelegi. Demokraatia valitsuse plussid on kindlasti need, et inimesel on sõnaõigus, kodanikul on oma õigused ja sõnavabadus. Võrreldes demokraatiat diktatuuriga ei leja mina demokraatias ühtegi miinust.
olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid, mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku
Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda
annaabi.ee 
