Kaks tasandit ruumis Kaks tasandit ruumis võivad olla paralleelsed või mitteparalleelsed. Kaht tasandit ja nimetatakse paralleelseteks ja tähistatakse sümboliga ||, kui neil ei ole ühtegi ühist punkti. Tasandite lõikesirge: kui kaks tasandit omavad ühiseid punkte, siis on neid lõpmatult palju ja nad kuuluvad kõik ühisele sirgele. Mitteparalleelseid tasandeid nimetatakse lõikuvateks. Seda, et tasandid ja lõikuvad mööda sirget s, tähistatakse sümboliga =s. Tasandite paralleelsuse tunnus: kui ühe tasandi kaks lõikuvat sirget on paralleelsed teise tasandiga, siis on need tasandid paralleelsed. Kahe paralleelse tasandi vaheliseks kauguseks on nende ühisel normaalil asuva tasandite vahelise lõigu pikkus. Kahe tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikesirgele joonestatud
b c II d c d Trapetsi omadused Haarad ei ole paralleelsed Alused on paralleelsed Haara lähisnurkade summa on 180º Trapetsi ehitus Trapetsi paralleelsed külgi nimetatakse D C 1 2 alusteks, joonisel on alused sirge AB ja sirge CD Trapetsi mitteparalleelseid külgi h nimetatakse haaradeks, joonisel on 4 3 A B haarad sirge AD ja sirge BC Üldjuhul on trapetsi nurgad erineva suurusega Trapetsi nurkade summa on alati 360 kraadi Nurki 1 ja 4 ning 2 ja 3 nimetatakse haara lähisnurkadeks Haara lähisnurkade summa on alati 180° Nurki 1 ja 2 ning 3 ja 4 nimetatakse aluse lähisnurkadeks
Trapetsi pindala, pindala kesklõigu kaudu Ülesanded Vastused Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsiks nim. b nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja e c h kaks mitteparalleelsed. Paralleelseid külgi nim. alusteks ja nendevahelist a a ja b on alused kaugust trapetsi kõrguseks. h on kõrgus Mitteparalleelseid külgi c ja e on haarad nim. haaradeks. Trapetsi liigid, joonised Kui trapetsi haarad on Kui üks haaradest on võrdsed, siis nim. risti alustega, siis nim. trapetsit võrdhaarseks. trapetsit täisnurkseks. b b c e e c a a Võrdhaarse trapetsi Sel juhul on üks haar
Reede, 27.02.2015 #6 4.5. TRAPETS Joonis 1. Joonisel 𝒔||𝒕 ja 𝒖 ∦ 𝒗. Seega nelinurk ABCD on trapets. Definitsioon 1: Nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja teised kaks mitte, nimetatakse trapetsiks. Näiteülesanne: 646 Trapets ja rööpkülik ei ole teineteise erijuhud. Definitsioon 2: Trapetsi paralleelseid vastaskülgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelseid vastaskülgi haaradeks. Alused: 𝐴𝐵 ja 𝐶𝐷 Haarad: 𝐴𝐷 ja 𝐵𝐶 Definitsioon 3: Aluste lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks. Alusnurkade paarid: ∠𝐴 ja ∠𝐵; ∠𝐶 ja ∠𝐷 Haarade lähisnurkade paarid: ∠𝐴 ja ∠𝐷; ∠𝐵 ja ∠𝐶 Näiteülesanne: 647 Osutub, et haarade lähisnurgad on paralleelsete sirgete (alused) lõikamisel kolmanda sirgega (haar) tekkinud lähisnurgad. Seepärast saame järgmise trapetsi omaduse:
Sirge ja tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse sirge ja tema projektsiooni vahelist nurka. Täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk ainult siis, kui täisnurga üks haar asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga. Kaht tasandit nimetatakse paralleelseteks, kui neil ei ole ühtki ühist punkti. Kui ühe tasandi kaks lõikuvat sirget on paralleelsed teise tasandiga, siis need tasandid on paralleelsed. Lõikuvateks tasanditeks nimetatakse mitteparalleelseid tasandeid. Kahe paralleelse tasandi vaheliseks kauguseks on nende ühisel normaalil asuva tasandite vahelise lõigu pikkus. Kahe tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikesirgele joonestatud selliste lõikesirgega ristuvate sirgete vahelist nurka, millest üks asub ühel, teine teisel tasandil. vastaskaatet sin = hüpotenuus vastaskaatet tan = hüpotenuus lähiskaatet cos = hüpotenuus
•Trapetsi kesklõik •Trapetsi pindala •Ülesanded Tagasi TRAPETSI DEFINITSIOON Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks mitteparalleelsed. D C AB // CD AD // BC A B Tagasi TRAPETSI KOOSTIS 1. Trapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks. AB ja CD on alused. Mitteparalleelseid külgi D C nimetatakse haaradeks. BC ja AD on haarad. A B Tagasi TRAPETSI KOOSTIS 2. D b C a ja b on alused c ja e on c e h haarad h on kõrgus A a B Tagasi TRAPETSITE LIIGITUS 1.
Eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv mürata töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Hammasrihm koos rihmrattaga võimaldab anda tal täpse ülekandearvu · Võimalus taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi · Puuuudub määrmismisvajadus · Lihtne ja vähest ülesseadmist vajav · Võime libisemisega kaitsta ülekoormuse eest · Võimalus käita mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle Ketttülekanne Koosneb hkahest või enamast ketirattast ja lõputust ketist Enamasti kasutatakse rullpukskette aga ka kasutust leiavad ka kujulüli ja hammasketid Kett võib olla kokku ühendatud ketiluku neetliite või keevisliitega Kettide liigid · Ajamiketid kasutatakse ajamis mehaanilise energia ülekandmiseks ühelt võllilt teisele · Lastketid-kasutatakse lasti kinnitamiseks kaupade transpordil
Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud. Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Eelised: müratu töö; lihtne konstruktsioon, puudub määrimisvajadus- praktiliselt hooldusvabad; võime läbi libisemisega kaitsta end ülekoormuse eest, võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle. Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud. Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. 62. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad.
hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud. Rihmülekandeid kasutatakse suurtel kaugustel Sele 22.1. Rihmülekanne. paiknevate võllide ühendamiseks. Eelised: - müratu töö; - dünaamilise koormuse sumbuvus; - lihtne ja vähest ülesseadetäpsust vajav konstruktsioon; - puudub määrimisvajadus; - võime läbilibisemisega kaitsta end ülekoormuse eest; - võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle. Puudused: - suured gabariidid; - suur võllide ja laagrite koormus; - pidev libisemine rattail; - tundlikkus töökeskkonna suhtes (temperatuur, niiskus, õli jms.); - staatilise elektri tekke võimalikkus ja sellega seonduvad ohud. Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. a) Rööpsete võllidega ülekanded võivad olla nn
annaabi.ee 
