Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitteosalevaid" - 7 õppematerjali

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

on märgitud eelmises lauses. Prügi peenestaja läbilaske avade suurus ei või olla suurem kui 25 mm. Laeval 12m ja enam peavad olema plakatid, mis selgitavad prügi käitlemise korda. 2. Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja reziim? Nende tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni, laeva aja järgi ,kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-06.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp H -hotel ; Minul on loots parda. Lipp (vasak pool on valge ja parem pool on punane) Pilet 6 1. Laeva päästevahendid, kasutamine, hooldus On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond.

Merendus → Merepraktika
139 allalaadimist
Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega
42
pdf

Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega

Vastavus on ühene, kui igale määramispiirkonna elemendile vastav täpselt üks muutumispiirkonna element. 13. Milline vastavus on üks-ühene? Vastavus on üks-ühene, kui ta on ühene ja muutumispiirkonna iga element vastav täpselt ühele määramispiirkonna elemendile. 14. Mis on funktsioon? Funktsioon on kõikjal määratud ühene vastavus. 15. Milline funktsioon on osaliselt määratud? Funktsioon on osaliselt määratud, kui lähtehulgas leidub vastavuses mitteosalevaid elemente. 16. Mis on pealekujutus? Pealekujutuseks nimetatakse sürjektsiooni. 17. Mis on sürjektsioon? Sürjektsioon on kõikjale määratud funktsioon. 18. Mis on injektsioon? Injektsioon on üks-ühene funktsioon. 19. Mis on bijektsioon? Bijektsioon on kõikjale määratud üks-ühene funktsioon. Bijektsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon. 20. Mis järeldub bijektsiooni korral lähtehulga ja sihthulga võimsuste kohta? Bijektsiooni korral on

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
143 allalaadimist
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

a erirajoonid (Läänemeri). Laevas peab olema 4 prügikasti. 2. Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete töörežiim? Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp merepraktikas, lootsi väljakutse, loots pardal Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal). 4. Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt,

Merendus → Laeva ekspluatatsioon
98 allalaadimist
Laeva ekspluatatsioon eksam
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

00-st kuni 6.00-ni ankrus seistes. Ankrupeli on horisontaalse lisaks punktis 1 mainitud tuledele pardatulesid 4 Pilet ning pühapäeval või riigipühal võib võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Suurtel ja ahtrituld, kui laeval on käik vee suhtes. vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere laevadel on kaks ankrupeli. Sel juhul on peli 4) Mis on Pilot Chart 1) Kuidas identifitseeritakse liikmeid rakendada tööle üksnes võllil üks trammel ankruketi ja üks või kaks

Merendus → Laeva ekspluatatsioon
190 allalaadimist
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja

Füüsika → Füüsika
214 allalaadimist
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Põhivara füüsikas
29
doc

Põhivara füüsikas

teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas 5 mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng

Füüsika → Füüsika
126 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun