tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Õiglane. Võimaldab uute poliitiliste liikumiste teket ja edu. Koalitsioonivalitsused. Takistab tegelikut enamuseta parteidel oma poliitika elluviimist, tuleb leida kompromisse. 4. Valimisõiguse põhiprintsiibid. V: vabad valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ega kellegi poolt hääletama. Samuti ei tohi osalemisega või mitteosalemisega ning valikuga seonduda mingid sanktsioonid või eelised. Üldised valimised kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Keelatud on piirata mõne grupi isikute osalemist valimisel, seda nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Küll on olemas aga valimistsensused: vanuseline tsensus (valida võivad 18-aastased, kandideerida 21-aastased), kodakondsuse tsensus (KOV valimistel on
proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu. Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel. Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi. 2.2.2.2 VABAD VALIMISED Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ja kellegi poolt hääletama. Osalemisega v mitteosalemisega ei tohi kaasneda mingid sanktsioonid v eelised. Riigi ametiisikud ei tohi valimiskampaania huvides: kasutada ära oma ametiseisundit, mõjutades avalikkust valmisotsuste tegemisel. Vabade valimistega oleks ka vastuolus erinev aparatuur reklaamiks-võrdsuse põhimõttega vastuolus. Poliitiliste eelistuste mõjutamine veenmise abil on valimiste sisuliseks mõtteks. 2.2.2.3 ÜLDISED VALIMISED Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele.Keelatud on piirata mõne
Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega; Enesekaitsevõime; Fair play; Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi Valimiste üldmõisted Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ega keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid), nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab nt arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele)
Saksamaal 2 häält). Ei puuduta üksnes valijaid, vaid ka nt erakondadele peavad kehtima võrdsed tingimused – nt võrdne eetriaeg. Salajased – keegi ei tohi saada teada valija otsust, et tagada vaba valiku võimaldamine. Kas aga on võimalik sellest õigusest loobuda? Pigem mitte, eriti olulistel ametipostidel olevate isikute puhul. Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ehk keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Miks siis ikkagi kohustuslik? Peamine argument, et sellisel juhul esindab parlament kogu rahva enamust, mitte ainult neid, kes valimistel osalesid. Aitab vältida olukorda, et osad grupid on aktiivsemad (nt pensionärid vs tudengid). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Kohustuslikud valimised on 32 riigis
annaabi.ee 
