Alu kordusjärjestused on arvatavasti pärit 7SL RNA protsessitud pseudogeeni koopiatest. DNA järjestused, mis saavad ennast liigutada uude positsiooni ühe rahu genoomi piires. Mehhanism võib olla kas: ,,copy and paste" or "cut and paste". Võivad esile kutsuda fenotüübi mutatsioone ja muuta raku genoomi suurust. Transposoneid moodustab suur omsa C-väärtusi eukarüootses rakus. Kaks klassi posoneid: DNA transposonid ja retroposonid (jaotuvad LTR-e omavateks ja mitteomavateks). NB! Ekspressioon on sageli koe-, soo-ja ajaspetsiifiline! Ka imprinting! Genoomi kompleksust saab defineerida temas peituva informatsioonihulga kaudu. Ei korreleeru otseselt genoomi suurusega. Fülogeneesi käigus muutub genoomide arhitektuur, kasvab kompleksus. *Fundamentaalsed küsimused: 1.Kuidas tekib genoomide kompleksus arvestades ehitusblokkide (geenide) limiteeritud olemasolu? 2.Millistel molekulaarsetel sarnasustel põhineb elu? 3.Mis teeb liigi ja isendi unikaalseks
CG/GC kordused harvad 1/10 Mb, kuna esineb metülatsioon ja deaminatsioon, Mononukleotiidkordustest tavalised A ja T, Funktsioon teadmata (CA/TG võib võtta Z-DNA konformatsiooni). 19. Transposonid. Hajutatud mittekodeerivad DNA kordusjärjestused. Imetajate transposonite perekonnad: LINE, SINE, retroviiruse sarnased (LTR transposonid), DNA transposonite fossiilid. Transposonite struktuur ja nomenklatuur: Kaks klassi posoneid: DNA transposonid ja retroposonid (jaotuvad LTR-e omavateks ja mitteomavateks). Ekspressioon on sageli koe-, soo- ja ajaspetsiifiline, Ka imprinting. 20. Retroelemendid. Kahte tüüpi mobiilsed elemendid: Insertsioonjärjestus või transposon DNA lõik liigub uude kohta genoomis, Retrotransposon DNA lõik transkribeeritakse esmalt RNAks, seejärel pöördtranskriptaasiga cDNAks, mis liigub uude kohta genoomis. Posonid võivad põhjustada epigeneetilisi modifikatsioone, muuta kromatiini struktuuri, reguleerida geeniekspressiooni, põhjustada
korraldamine, rahvuslike kultuuriürituste läbiviimine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine (VKS § 5 lg. 1). Ka kirikud ja kogudused kuuluvad avalik-õiguslike korporatsioonide hulka. Avalik-õiguslikke korporatsioone võib liigitada spetsiifiliste tunnuste alusel. A.T. Kliimann liigitab korporatsioone pädevuse alusel nn. autonoomseteks korporatsioonideks ja autonoomiat mitteomavateks korporatsioonideks. Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud
korraldamine, rahvuslike kultuuriürituste läbiviimine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine (VKS § 5 lg. 1). Ka kirikud ja kogudused kuuluvad avalik-õiguslike korporatsioonide hulka. Avalik-õiguslikke korporatsioone võib liigitada spetsiifiliste tunnuste alusel. A.T. Kliimann liigitab korporatsioone pädevuse alusel nn. autonoomseteks korporatsioonideks ja autonoomiat mitteomavateks korporatsioonideks. Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud
annaabi.ee 
