kehaehitus - ära vali täkku samade eksterjöörivigadega, mis on märal. Kui mõlemal vanemal on sama viga, siis on tõenäoline, et ka järglasel esineb just see; suurus - suuremalt täkult on võimalik saada suurem varss, kuid üle pingutada ei tohi. Peale lühinimekirja koostamist ja enne lõpliku valiku tegemist tuleks täkke vaatamas käia. Mida vähem on valikuomadusi, seda kiiremini saavutatakse edu. Hobuste valikul on vaja eristada olulisi omadusi mitteolulistest ja vähendada valikuomaduste arvu miinimumi, kuid arvestades kõiki olulisi omadusi. Tähtsad on omadused, millest sõltub looma aretusväärtus ja hobuste aretuse eesmärgile jõudmine. Põhilisi valikuomadusi võib jaotada järgmiselt: viljakus, liikumiskiirus, veojõudlus, sammuomadused, eksterjöör ja mõõtmed, tervis, temperament ja iseloom, värvused jm. Pärilikkus üldiselt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Päritavus on hinnang selle
Inimene valib tegevuse, mis aitab kõige paremini kaasa tema soovide rahuldamisele. Ratsionaalse valiku teooria kriitika: Inimesed ei ole ratsionaalsed: 1. Inimene ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta 2. Ei oska ratsionaalselt otsustada, näiteks: Väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast: kui täna (teisipäeval) on ilus ilm, siis kas laupäeval on pigem ilus või kole ilm? Otsused sõltuvad mitteolulistest detailidest: kumma sa võtaksid, kas 33 eurot kindlasti või 100 eurot tõenäosusega 1/3? 3. Ei püüa alati oma kasumit maksimeerida Ratsionaalse valiku teooria kaitse: Milton Friedman: Teooria edukust näitab see, kas sellest saab tuletada hüpoteese, mis leiavad kinnitust, mitte see kas teooria ise on realistlik. Kui teooria ei ole päris realistlik, aga töötab hästi, siis on tegemist hea teooriaga.
Põhimõtteliselt on uuritavale probleemile kaks erinevat lähenemisviisi. Induktiivse meetodi puhul liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele e osalt tervikule. Deduktiivne meetod algab hüpoteesi püstitamisest., liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele e tervikult osale. Kui uuritav probleem on formuleeritud ja lähenemisviis valitud, siis asutakse faktilise materjali kogumisele. Faktilise materjali kogumisel tuleb eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest ehk siis olulised mitteolulistest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majandusliku käitumise väljundiks või mõjutavad seda. Need muutujad võivad olla nii endogeensed kui ka eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil
annaabi.ee 
