Sellise vastavuse kindlaks tegemist nimetatakse verifitseerimiseks (ld. verus ´tõeline´, ´õige´, ld. fatsere ´tegema´). Väite ümberlükkamist aga, s.o. selle kindlaks tegemist, et väide ei ole vastavuses tegelikkusega nimetatakse falsifitseerimiseks (ld falsus ´väär´, ld fatsere ´tegema´). Vanakreeka filosoof Aristoteles (384-322 eKr) väljendas sellist arusaama tõest järgmiselt: "Ütelda, et olemasolevat ei ole või et mitteolemasolev on olemas, on väär. Seevastu saab 3 ütelda, et olemasolev on olemas ja mitteolemasolevat ei ole, on tõsi." (Aristoteles 1975: 141) Praeguseks on üsna paljud filosoofid jõudnud arusaamale, et tõemõistega on siiski olemuslikult seotud teatud vastavussuhe. Paljude arvates pakub parima lahenduse poola loogiku Alfred Tarski (1902-1983) semantiline
tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Väide või usk ehk uskumus on tõene, kui ta on tõsiasjadega (faktidega) kooskõlas. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Ütelda, et olemasolevat ei ole või mitteolemasolev on olemas, on väär. Olemasolev on olemas ja mitteolemasolev ei ole, on õige. Väide, et lumi on valge on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge. Väide, et ma valetan on tõene siis ja ainult siis kui ma valetan. 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu. Tapmine on moraalselt väär .
Eestile on võrdõiguslikkuse probleem võõras ka selle tõttu, et me pole igapäevaselt harjunud oma keeles kogema soolist vahettegemist näiteks laua ja tooli vahel. Eesti keeles, nagu näiteks saksa, inglise, vene ja paljudes teistes keeltes, pole sugu määravaid eessõnasid, sõnalõppe ja muud 34 taolist. Seetõttu paistab sooline diskrimineerimine paljudele kui mitteolemasolev, mittevajalik ja ameerikalik moemall, mille Eesti riigi valitsus on taas otsustanud Euronõuetele vastavalt üle võtta. Huvi pärast küsisin vanavanematelt ja veel mõnedelt vanematelt inimestelt, mida nemad soolisest ebavõrdsusest arvavad, kas see eksisteerib ja kui siis kuidas. Vastuseid tuli mitmet laadi, kuid palju selliseid, mis kinnitasid eestis levinud soostereotüüpi: et mis need naised sinna kõrgetele kohtadele ronivad, olgu kodus ja kasvatagu lapsi, iive ju niigi madal
annaabi.ee 
