baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese
ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus)
Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks, ehk siis see oli üldine arvamus siis. Locke aga arvas, et teadmistes on aistingud ja reflektsioonid. Teine arutlusteema oli primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide teooria. Jagas mateeria omadused kahte liiki: objektiivsed (ehk matemaatilised) ja mitteobjektiivsed (ehk näiteks värvus, lõhn, temperatuur kuna neid ei saa katsuda). Iseloomustab teda veel, et tsiteeris teisi harva ja ülistas oma ideid. Selline kirjutamisviis tegi tema ideede ümberlükkamise keerukaks. Tunnetusteooria põhitees: "Mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes." Ehk meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Temalt ka "Tabula rasa" idee, et vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu.
Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke'il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu.
annaabi.ee 
