Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: Eeldame,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina
2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2.4Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Eeldame ,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis
liinikoodiks NT: Binarys ainult ak liikmeteks {0;1}, seega lihtne lahendus: tavaliselt vastab biti väärtusele „0“ madal pingenivoo, enamasti samuti null volti, ning väärtusele „1“ mingi kõrge, enamasti positiivne pingenivoo +U NT: Kui signaalipinge u(t) väärtused on ainult ühe polaarsusega, nimetatakse taolist liinikoodi unipolaarseks • Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, eralduskondenaatoreid jms. Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.)
annaabi.ee 
