Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja.isel:aluspinna peegeldumisvõimet.Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosf. vastukiirguse vahet.Kiirgusbilanss on maapinna neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris.lagundavateks aineteks on reoonid.on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.Coriolisi jõud-See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda.Globaalne õhuringlus e atmosf
samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. Happesademed- on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele
kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist Stratosfäär- atmosfääri kiht, ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suuremosooni kontsentratsioon. Kasvuhoonegaasid on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. kliimat kujundavad astronoomilised tegurid? Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). ➢ Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. Lahustub vees; ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine ➢ On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. ➢ 38. Kasvuhoonegaasid, näited ja ohtlikkus. Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused.
annaabi.ee 
