Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT! AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel) Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire. Aju võib kasvatada uusi neuroneid- neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline. Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck TUNNETUSPROTSESSID
tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse tähtsuse. Muusika sobivus pingete maandamiseks ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud sonaadivormi, ega sellest, millised asjaolud helilooja biograafias seostuvad selle teose sünniga. Muusika väärtustamist kirjeldatakse nn tippelamustega (peak experience). Katsete tulemusel on ilmne, et muusikute suhe kuuldavasse on sootuks teadvustatuma iseloomuga kui mittemuusikutel. Üks olulisemaid muusikaliste tippelamuste uurimisel saadud tulemusi on järeldus, et muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid, mis muusikaga ei tarvitsegi olla otseselt seotud. Tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju, inimese emotsionaalne seisund jmt ning et muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle loomuses
*Keskkond alati kõrval. 3) Dünaamilisus – aju ja psüühika suhe muutub arengu käigus. Väliselt ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla erinevalt lokaliseeritud funktsionaalsed süsteemid. *Näiteks uut tegevust õppides toetume tagasisidele, mida me ei vaja enam oskuse kasvades – ei vaata oma jalgu tantsides. Süvapuutetundlikkus. *Näiteks dihhootiline test professionaalsetel ja mittemuusikutel on seotud erineva juhtiva ajupoolkeraga. Ühest kõrvast sissetulev jääb paremini meelde. Vasak kõrv – parem aju poolkera (mitte professionaalsed). Muusikutel noodikirja õppimine muudab viisi, kuidas saadakse aru helidest, nootidest jne. Aju kolm funktsionaalset blokki Ei saa „üle kolida“ teise blokki, piirkonda. I. Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. (ülemine parem) a
annaabi.ee 
