amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI
13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas.
Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksi did vees praktiliselt ei lahustu Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: – alusega, moodustades soola ja vee, – veega, moodustades vastava happe või – aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid voi kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi:
Happeline oksiid Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: o Alusega, moodustades soola ja vee o Veega, moodustades vastava happe o Aluselise oksiidiga, moodustades soola Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid või kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid (nt SiO 2 ja CrO3) Amfoteerne oksiid Amfoteerne oksiid on oksiid, millele on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al 2O3) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust
Cr(OH)2, Fe(OH)2, jt. Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: alusega, moodustades soola ja vee veega, moodustades vastava happe aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid või kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne oksiid on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Veel näiteid: kroom(III)oksiid (Cr2O3), raud(III)oksiid (Fe2O3), tsinkoksiid (ZnO). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust.