Kui palju väetis?100 kilos väetises 18kg N =555kg/ha väetist Kui palju saaab oder P ja K Kui palju väetist on vaja kui otra on 90ha = 50t väetist 100kg väetist 4 555-x X=22kg/ha 100- 7,5 555 x X=42kg/ha K Taimede kasvutegurid -valgus -fotosüntees -soojus - +- 50c; opt umbes 200c -vesi -mulla omadused Õhustatus, pH jm. -toitained Toitained Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha vabanevad NH4 ühendid · Mikroorganismide poolt seotav N2 · 50-200kg/ha Peamiselt mügarbakterid · Sademetega mulda sattuv NO3 Tekkinud äikese ajal - 10-15kg/ha · Orgaaniliste väetiste lämmastik 1 tonn tahket sõnnikut umbes 5kg N (I aasal omastav 25%)
Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Toiterežiim- omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad.
omastavate titainetga. taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioondie tõttu ühegi teise keemilise elemendiga 16-17(+) hädavajalikku taimetoiteelementi taime koostises on tänapäeval leitud üle 70 keemilise elemendi hädavajalikud mittemineraalsed C, O, H ja mineraalsed ( N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoitaineks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. 45. Toiteelementide omastamine taimede poolt. toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena 1)lahustunud ioondienda(peamiselt juurde kaude mullalahusest) 2)lehtede kaudu 3)sümbioos mükoriisaga 46. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus.
Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J
annaabi.ee 
