3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on suurenenud ja enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala suurenemine urbaniseerunud piirkondades on mõneti kompenseerinud samaaegset metsade hävingut, mille on põhjustanud linnade kasv ja infrastruktuuri areng. 6. Iseloomusta metsatööstuse toodangut (ümarpalgid, saematerjal, vineer, paber ja papp, kas nende tootmine on kasvanud, kahanenud, stabiilne olnud?).
proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta (Aastaraamat Mets 2013). SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on küllaltki erinevad. Tegemist ei ole üldjuhul veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikast. SMI on objektiivne, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemusi võivad mõjutada osavalimi suurusest tulenevad esindusvead.
Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade kirjeldamine koos selles toimuvate muutustega, samuti ülevaate andmine raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. 3.Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi 4.Maakondade metsamaa pindala ja tagavara 5. Ülevaade raietest 2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV)
Resources Assessment 2010). Valupunktideks on jätkuvalt - Madagaskar, Indoneesia, Brasiilia Atlandi äärne mets ja mõned teised piirkonnad. Kokkuvõttes võib öelda, et kahjuks on maailma metsade pindala endiselt vähenemas, kuid õnneks on selle vähenemise tempo aeglustumas ja metsauuendustööde mahud suurenemas. Metsade pindala suurenemine 1990-2000 arenenud maades, sealhulgas Eestis, on suures osas toimunud mittemetsamaade metsastamise tulemusena, sealhulgas loodusliku uuenemise tulemusena mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala muutuste peamisteks põhjusteks on põllumajanduse kui elatusallika levik ning arenguprogrammid, mis hõlmavad elanikkonna ümberasumist, põllumajanduse ja infrastruktuuri arengut: - Aafrikas domineerib senise metsamaa üleminek põõsastikuks või madalakasvulise puittaimestikuga kaetud aladeks. See viitab eeskätt maapiirkonna rahvastiku kasvust tingitud kontrollimatule
SMI kaudu saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Allikas: Välitööd – metoodika ja praktika. Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 %
annaabi.ee 
