=.......................nimetus + (oa) + sõna.......... b)2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 0kta 9 nona 10 deka N2O5 dilämmastikpentaoksiidid Cl2O diklooroksiid N2O3 - ............................................ SO3 - .................................................... Põhiliselt nimetatakse sel moel mittemetallioksiide! Valemi koostamine 1.Kirjuta nimetusest väljaloetavad aine koostisosad kõrvuti. 2. Kirjuta koostisosadele peale laengud (oa). 3. Kui aine kogulaeng ei ole null (laengud on absoluutväärtuselt erinevad), siis too need laengud (ilma märgita) ristipidi indeksiteks. III -II III -II II -II
Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis
mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid · Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad enamus mittemetallioksiide ja need metallioksiidid, kus metalli oksüdatsiooniaste on IV või sellest suurem. Keemilised omadused: 1. Happeline oksiid + vesi = hape (veega ei reageeri Si02) SO3 + H20 =H2S04 2. Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool (eelistatult reageerivad IA ja IIA met. oks.) S03 + CaO = CaS04 3. Happeline oksiid + alus = sool + vesi S03 + 2KOH = K2S04 + H20 · Aluselised oksiidid.
tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised. Aluseliste oksiidide reageerimine veega · Veega reageerivad ainult tugevalt aluselised oksiidid. Nad reageerivad väga aktiivselt. Tekib hüdroksiid ehk alus. · Enamik metallioksiide on nõrgalt aluselised ja veega ei reageeri. · TV lk 18 F (esimesed 4) Happelised oksiidid ...on happeliste omadustega, nad reageerivad alustega. Enamik mittemetallioksiide on happeliste omadustega. Happeliste oksiidide reageerimine veega Enamik happelisi oksiide reageerib veega, moodustades vastava happe. Osa nõrgalt happelisi oksiide ei reageeri veega. Tuntumaid nendest on SiO2. TV lk 18 G Vesi H2O · Vesi on väga erandlike omadustega oksiid. · Ta on mittemetallioksiid, kuid võib reageerida nii aluseliste kui happeliste oksiididega, seega... Oksiidide saamine
2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7). 2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, alused (nõrgad alused)- enamuse 3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii H2S) metallide alused.
Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine:
Minu eesmärgiks on saada teada süsihappegaasi omadustest (nii keemilistest, kui ka füüsikalistest). Samuti meeldiks mulle teada saada mingeid huvitavaid fakte. . Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (sümbol CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist. ~2~ CO2 molekul SÜSIHAPPEGAASI SAAMINE Süsihappegaas on üks tuntumaid mittemetallioksiide, mis tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagunemisel, käärimisel, mädanemisel ja kõdunemisel. Kui paneme ahju, pliidi või kamina siibri liiga vara kinni, ei ole koldes enam tõmmet ning söed põlevad edasi hapnikupuuduses ja tuppa tungib vingugaas(CO). Vingugaasimürgituse korral vajab kannatanu esmaabiks kiiresti värsket õhku. Süsiniku (süte) täielik põlemine: C+O2=CO2 SÜSIHAPPEGAASI KEEMILISED OMADUSED
Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4
annaabi.ee 
