ja mis järjekorras oleks neid kõige õigem rakendada. Neljandas peatükis räägitakse peamistest vigadest, mis võivad takistada kulusäästliku mõtlemise toimimist. Samuti on välja toodud alternatiivid, kuidas nende vigade asemel tegelikult käituma või mõtlema peaks. 2 1. MIS ON KULUSÄÄSTLIK MÕTLEMINE? Kulusäästlik mõtlemine (ingl. k. lean thinking) on selline tegutsemisviis, mis on suunatud peamiselt väärtust mitteloovate tegevuste kõrvaldamiseks. Seda kasutatakse selleks, et kiirendada ettevõtte protsesse, lühendada aega tellimuse saamise ja toote või teenuse eest tasumise vahel ning, et vähema ressursiga oleks võimalik saavutada rohkemat. Kulusäästliku mõtlemisega üritatakse suurendada tootlikust, lühendada tarneaega, vähendada kulutusi, muuta paremaks kvaliteeti ning tõsta klientide rahulolu. (Täht 2009)
Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja mänguasja lapsele pakkuda, on teil vaja ära tunda, millisesse arenguetappi ta on jõudnud. Praktikas on lihtsam anda lapsele mängimiseks selliseid lelusid, mis on tema arengutasemest ühe sammu võrra ees. Sama kehtib ka jututeemade kohta. Leidke alati aega, et lapsele ette lugeda. Ergutage tema keelelist arengut loovate, rikkalike kujutluspilte pakkuvate juttudega ning leidke aega teda kuulata.
Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja mänguasja lapsele pakkuda, on teil vaja ära tunda, millisesse arenguetappi ta on jõudnud. Praktikas on lihtsam anda lapsele mängimiseks selliseid lelusid, mis on tema arengutasemest ühe sammu võrra ees. Sama kehtib ka jututeemade kohta. Leidke alati aega, et lapsele ette lugeda. Ergutage tema keelelist arengut loovate, rikkalike kujutluspilte pakkuvate juttudega ning leidke aega teda kuulata. Püüdke esile kutsuda
annaabi.ee 
