sõjaõhutuskõnedega. Kõik see häirib ja käib Harryle närvidele ning ta ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Tal kerkib esile loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted ning vihata neid, kes suudavad elu nautida. Tema sees olev inimese poolus üritab välja tõrjuda loomalikku hinge, kuid asjata, ta peab leppima oma mõlema poolusega. Ta leiab iseendale sobiva nime stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid mingil hetkel tuleb talle pähe mõte, et ta võib alati minna kergemat teed mööda teha enesetapu. Ta määrab lausa kuupäeva ära oma viiekümnenda juubeli. Kuna ta teab, et elada on vähe jäänud ning seega elu tundub nauditav olevat, hakkab ta käima baarides ja kõrtsides, leiab omale armukese Maria. Tema enda üllatuseks, hakkab ta suutma nautida elu talle hakkab meeldima tantsimine, suhted ning peagi ta avastab, et
ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise
maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed – teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine – varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt – Harry kaotanud sõbrad ja ka naise
annaabi.ee 
